Ukuguquka komkhathi kanye lokungani kuhle kwezulu sokutshiye indawo ezitshiyeneyo elizweni zidinga usizo ukuze izakhamizi zenelise ukuzinakekela ikakhulu kukhangelwa indlela zokufuya emhlubulweni weMaNdebeleni.
Lumumo usutshiye ohulumende abanengi bebhekane lomlandu wokudinga amaqhinga okuvikela abantu kundlala lokusilela kwamanzi okuza lenguquko le.
EleZimbabwe lalo lilohlelo lokufundisa uzulu indlela zokunakekela izifuyo, ukulima izilimo eziphanga ukuvuthwa njalo zingadingi manzi amanengi kanye lokulondoloza amanzi lapho izulu lisina ukuze abantu bangabulawa yindlala ngenxa yenguquko le.
Uhlangothi lwenhlanganiso yomanyano wamazwe omhlaba, iFood and Agriculture Organisation iphatheke emsebenzini wokuphathisa izakhamizi emangweni weLupane ukuziphilisa ngokufuya, ngesikhathi ilizwe likhangelelwe ukubhekana lendlala njalo ngomnyaka ozayo ngenxa yokungani kuhle kwezulu okwaziwa ngokuthi yi El Nino, ngokwakha amadibha, ukuthengela izifuyo ukudla kanye lokuphathisa ukuthi abalimi bathengise ezinye ngentengo ephezulu hatshi ukumelela isikhathi sendlala.
Isakhamuzi, njalo engumgcinisihlalo wokulungiswa kwedibha eNjanjanja, eLupane, uMnumzana Paulosi Ngwenya, uthi baphathisana lenhlanganiso ye FAO ukuvuselela amadibha esigabeni lesi ayengasasebenzi esenza kubelula ukuthi inkomo zihlaselwe yimikhaza, zingaze zakhula ngendlela.
Okhangela impilakahle yezifuyo, uVeterinary Extension Officer kulesisigaba nguMnumzana Simbarashe Ndozore. Inhlelo zokufundisa abalimi ngokukhangela izifuyo uthi soluqalile ukuthela izifuyo ngoba inkomo azisabulawa yimikhaza njengalokhu obekusenzakala.
UMnumzana Ndozore, wengeze esithi uhulumende laye usethole inzuzo ngaloluhlelo ngoba abalimi sebethengisa inkomo zabo ngemva kokuzinika ukudla ezibayeni zithole intengo enhle okwenza benelise ukubhadala umthelo wenkomo ongamadola amabili ngenkomo ngomnyaka.
Ngaphansi kohlelo lolu, izakhamizi ziyakhuthazwa ukuthi zinike ukudla inkomo zivalelwe ipen feeding, zithi zingaba lesisindo zithengiswe ukwenzela ukuthi abalimi banakekele imuli zabo kanye lalezo inkomo eziyabe zisele, ikakhulu amathokazi.
UMnumzana Misheck Ndlovu, isakhamuzi, uthi lanxa baqala bengabaza ukuzathengisa inkomo zabo, sebeyibona inzuzo ngoba ngemva kokunika inkomo zabo ukudla ziba lesisindo esiphezulu besezithengwa ngemali ephezulu okwamagama okwakungazake kubonakale kulesisigaba.
Uhlelo lolu soluphathise izakhamizi ukuthi ziphathe izifuyo zazo njengebhizimisi okumele iziphilise, hatshi ukuba lenkomo ezidlana uboya esibayeni kodwa imuli zabo zihamba ze.
UNkosikazi Letwina Nkomazana, uthi lokhu loluhlelo lwaqalayo usewubona umehluko ngoba inkomo aziseyiyo impahla yokubukwa kuphela isesibayeni kodwa isinakekelwa njebhizimisi eletha imali emulini, ithenge ukudla njalo ihambise labantwana ezikolo.
Ukuphathisa abalimi ukufuya ngendlela zakulezinsuku akuphathisi abalimi kuphela kodwa labanye osomabhizimisi endaweni lezi.
UMnumzana Thobani Dube, ulesitolo eNjanjanja. Ngelanga kuthengiswa inkomo zabalimi, uthi lakuye kubamnandi ngoba uthengisa impahla enengi okwamagama.
Ngenxa yentengo ephezulu esitholwa ngabalimi lapho bethengisa inkomo zabo, uthi sebesenelisa ukuthenga impahla enengi esitolo sakhe, osokwenze kwabalula ukuthi laye aziphilise, anakekele lemuli yakhe.
Uhlelo lolu luza ngesikhathi isigaba sezansi yemaNdebeleni sibhekane lemikhuhlane yenkomo egoqela i-anthrax kanye le Foot and Mouth.
Lanxa abalimi beMandebeleni babevele besaziwa njengabafuyi benkomo, ukuguquka komkhathi besekubatshiye bengasibantu balutho.
Inhlanganiso ye UNICEF ekucubunguleni ekuveze ngeviki ephelileyo, ithi isigaba seningizimu yeMaNdebeleni, yiso esilobuyanga kulazo zonke elizweni.