amalinks wokungena

Breaking News

Abalwa Impi Yenkululeko Bafuna Kube Lokuthula Kusenziwa Ukhetho Ngomnyaka ka2018


Abala impi yenkululeko bathi kumele kubelokuthula ngesikhathi kusenziwa ukhetho ngomnyaka ozayo.
Abala impi yenkululeko bathi kumele kubelokuthula ngesikhathi kusenziwa ukhetho ngomnyaka ozayo.

Abalwa impi yenkululeko eZimbabwe sebebumbe iqembu elibizwa ngokuthi yiWar Veterans for Peace Trust lona elijonge ukulondoloza ukuthula lokwenqabela udlakela lokulwisana kwabantu ikakhulu ngesikhathi sokhetho luka2018.

Iqembu leWar Veterans for Peace Trust lingaphansi kwenhlanganiso enkulu yabalwa impi yenkululeko eye Zimbabwe National Liberation War Veterns Association, lijonge ukukhuthaza ukuthi abantu bahlalisane ngokuthula njalo bengaxabani ngenxa yezombusazwe.

Iqembu leli lingaphansi kwenhlanganiso yeZimbabwe National Liberation War Veterans ekhokhelwa nguMnu Christopher Mutsvangwa.

Abalwa impi yenkululeko bazakala ngodlakela ikakhulu emaphandleni lapho abadume ngokwethusela abantu abasekela amabandla aphikisayo kodwa bona bathi kabasoze basetshenziswe ukwenza lokhu kukhetho oluzayo.

Ekhuluma lentathelizindaba eHarare namhlanje okhokhelela iWar Veterans for Peace uMnu Zvakanyorwa Wilbert Sadomba uthe kabasoze bagoqe izandla abantu beZimbabwe besephulelwa Amalungelo abo ngabamandla ezombusazwe.

Uphinde njalo wathi lobanje abalweli benkululeko yeZimbabwe benelisa ukuzinikela ukuya empini izifiso zabo kazikafezeki kakuhle ngoba abantu bephila bephakathi kokwesaba okukhulu.

UMongameli Robert Mugabe labanye abalwa impi yenkululeko.
UMongameli Robert Mugabe labanye abalwa impi yenkululeko.

Unobhala webandla weqembu leli uMnu. Wilfred Marimo uthe njengenkokheli yabalwa impi yenkululeko sebefunde isifundo esikhulu ethi ukuhlukumeza abakwenza kukhetho olwedluleyo kabasoze bakusekele.

Iqembu leli likhuthaze inhlanganiso zomanyano wamazwe akulumhlubulo eye Southern African Development Community, iEuropean Union le United Nations ukuthi zingenele ukuletha ukuthula eZimbabwe besithi bazasebenza labomama, ontanga, amabandla aphikisayo, osomabhizimusi labamhlophe abaxotshwayo.

Ingcitshi ebona ngezombusazwe uMnu. Ronald Moyo uthi kuyajabulisa ukuthi abalwa impi yenkululeko sebekubonile ukuthi ubudlwangudlwangu abusizi lutho ethi lokhu kuyengeza amathuba okunqotshwa kwebandla leZANU PF lona elazakala ngodlakela.

Kodwa eyinye njalo ingcwethi yezmbusazwe, uMnu. Ngwenya uthi ukukhuluma kuphela kakusizi lutho ngoba abalweli benkululeko belobudlelwano bebhanti lebhulugwa lomnhlangano weZanu PF ethi kumele bazimisele ukusebenza lamabandla aphikisayo nxa bezafeza ukuthula.

IZimbabwe National Liberation War Veterans Association kumaviki edluleyo yazise ukuthi kabasoze bakhankasele abantu abakuqembu elebizwa ngokuthiwa yiG40 kuZanu PF bethi bazakhuthazana ukuthi abantu beZimbabwe bavotele loba yiliphi ibandla abalithandayo.

Abalweli benkululeko laba sebephikwe nguMongameli Robert Mugabe loNkosikazi wakhe bona asebesekela uMnu. Patrick Nyaruwata loMnu George Mlala ukuthi bakhokhele kodwa umthethwandaba weHigh Court izolo unqume ukuthi abakwenzayo akukho emthetwheni usithi iqembu laboMutsvangwa yilo elisemthethweni.

XS
SM
MD
LG