amalinks wokungena

Breaking News

Abantu Sebebhekane Lendlala Eyesabekayo


Abantu abahlala esabelweni seMatabeleland South sebebhekane lendlala kulandela ukuqonga kwentengo yamafutha ezimota osekudale ukukhuphuka kwentengo yempahla ezitolo.

Abantu abaanengi abalamali yokuthenga impahla ezitolo ebalisa impuphu.

Izakhamizi zikhala ezimathonsi ngokuqonga kwentengo yempahla ezitolo. Zithi uhulumende kumele angenele ukuze ziphile.

Ukungani kuhle kwezulu lakho sekulethe ubunzima kuzakhamizi kanye lezifuyo ngoba sekusobala ukuthi umnyaka lo ngowendlala.

UNkosikazi Sibonokuhle Dube, oweSitezi phansi kwenduna uMathema, uthi bathwele amagabha avuzayo. Ukhala njalo ngenhlanyelo ayiphiwe nguhulumende.

“Inhlanyelo bakithi esayiphiwa nguhulumende ayimili, sesikhangelele ukuthi indlala, inhlanyelo yakhona ngiyabona yinhlanyelo endala. Thina lapha sithwele nzima izinto zikhwelile, abantwana besikolo abafundi asenelisi kuthenga amabhuku … Asenelisi ukwenza lutho sesikhangelele nje ukuzifela alubana uhulumende uthatha amanyathelo ngathi ananzelele ukuthi singabantu ananzelele ilungelo lomuntu ukuthi ulelungile lokuthi adle, aphile.”

Esinye isakhamuzi seSitezi, uNkosikazi Thandiwe Sibanda, uthi isimo sendlala lesi kubikwa sesisibi kakhulu njalo abantwana abafundayo balakho ukutshiya isikolo nxa uhulumende engathathanga amanyathelo.

“Intengo yamafutha ezimota ikhwele kakhulu asisakwazi ukuthi sithini ngoba vele akusahambeki khonapha ukuthi ukudla kwakhona uzakuthenga ngani lemali yakhona ayikho lakho sekudula lokhuyana okokuthi akusathengeki nxa i50kg yempuphu mina ngilabantwana abangu10 iyi $50 ngiyidla kangaki. Abantwana yikuhlala phansi ngoba bayabulawa liphango esikolo bayakufa.”

Uhulumende kubikwa sequme inani labantu abaphiwa umumbu osekulethe ubunzima obuphindwe kabili kuzakhamizi zemaphandleni.

UMnu Gabriel Moyo oweMawane uthi impilo yemaphandleni isinzima kakhulu.

“Abantu abahola umumbu bayaqunywa bequnywa kunjalo abanye bayalamba uhulumende uthi kaselamali yokuthi angabe esakwanisa abantu bonke laba, indlala inkulu kakhulu lezulu kalini. Indlala ikhona abantu bayalamba abantu bayakhala asikwazi ukuthi abantu bayangena ngaphi nxa sebequnywa emunjini kumbe bazaphila njani labobantu.

Umnotho wakuleli uqhubekela phambili ubhidlika loba nje uhulumende esithi kuzalunga. UMnu. Austin Vodloza Sibanda wethesa ibandla leZanu PF umlandu wokubhidliza umnotho welizwe.

“IMashonaland ekade iyiland yokulima umumbu okumele siwudle ilizwe lonke, iMatabeleland iyindawo yokufuya inkomo sisidla inyama ingapheli labo Leebix eWest Nicholson lapho okukade kufakwa khona inyama emagabheni kwavalwa konke lokhu kuyenziwe yiZanu asibeni labakhokheli abaqondileyo hatshi ababusi abantu, umuntu kabuswa uyakhokhelwa.”

Kusenjalo, abasolwa ababili abetheswa umlandu wokubangela umonakalo ngesikhathi kulokutshengisela elizweni kuviki eyedlulileyo basozahlala entolongweni okwesikhatshana.

Ukuthoniswa kwecala lika Nkanyiso Ncube obekumele kuqale izolo sekuzaqala ngoLwesibili ngoba umantshi omthonisayo ubengekho.

UNcube wetheswa umlandu wokulumathisa amathaya emota ngomlilo evala umgwaqo phambi kwesikolo seSenondo Primary.

Omunye njalo, uKukhanyakwenkosi Mnkandla yena owetheswa umlandu wokubhidliza amafasiteli lebhakane emawofisini ebandla leZanu PF edolobheni leGwanda, uthonisiwe izolo njalo umantshi uNomagugu Sibanda uthe aphenduke emthethwandaba mhla zinhlanu kuNhlolanja lapho azethula khona isinqumo sabo.

Bobabili bamelwe ligqwetha uMnu. Mehluli Dube oweZimbabwe Lawyers for Human Rights.

Ezemaphandleni: Bayalamba Abantu Abanengi eMatabeleland
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:20 0:00

XS
SM
MD
LG