amalinks wokungena

Breaking News

Abantu Bakhetha Ukuntshintsha Imali Yakwamanye Amazwe Emabhanga


Uzulu usekhetha ukutshintsha imali yakhe yakwamanye amazwe emabhanga ngoba esipha isilinganiso esiphezulu nxa kuqhathaniswa lalabo abathengisa imali phandle. Kodwa abanye baveze ukudana ngoba bethi emabhanga kuhlala kulodwendwe olude njalo abasebenzi kuhle labantu.

Uphenyo olwenziwe yiStudio 7 luveze ukuba amabhanga apha Isilinganiso esiphezulu esedlula abathenga bethengisa imali yakwamanye amazwe ezitaladeni. Osiphatheleni bebethenga idola leMelika ngamadola ayisikhombisa awe Zimbabwe (ZWL7.00) kuthi ebhanga bathenga ngamadola ayisitshiyagalolunye lengxenye (ZWL8.50).

Ngakhoke uzulu usekhetha ukuyatshintsha ebhanga kulokuthi atshinsthe kuboSiphatheleni bethi sekungcono njalo akula ngozi yokubotshwa, kodwa abanye bebekhala ngendwendwe ezinde ezingahambiyo masinya emabhanga.

Ohlaziya ezomnotho umnumzana Zifiso Masiye uthi le yimizamo kahulumende eyokuthola imali yakwamanye amazwe ethi akutshengisi ukwethembeka kukahulumende ngoba ukuqhuba ibhizimusi lokhe kunzima.

“Uhulumende uzama ukusebenzisa umambule wokubutha imali yangaphandle ingene emabank ngoba abantu bebegcina I foreign currency yabo emiqamelweni, ngibona engani yiyo inhloso enkulu kasikhwicamfundo Mthuli. Ukuthi abantu batshintshe imali zabo basebenzise ngokugcweleyo eyeZimbabwe kudinga i business loluntu lonke lweZimbabwe babe le confidence enkulu kakhulu ku currency entsha, leyo currency ayikho so le confidence layo kayikho. So kuzathatha isikhathi eside ukuthi abantu bathathe imali ezibalulekileyo bayejikela ebank ngoba lama bank lawo abakafiki esigabeni sokuthi bathembe ukusebenza labo.Kulokuntenga ntenga, abantu bafuna uku striker, uhulumende kala mali but ekutheni we are close to solving i problem yezomnotho hayi sisese khatshana kakhulu.”

Umnunzana Zenzo Hadebe ongumhlali wakoBulawayo uthi sekungcono ukuthi atshintshe ebhanga njalo kalavalo lokubotshwa.

“Uyabona these days sokuhlupha, uyathola ukuthi i rate yabo siphatheleni yi 7,5 and ebank sekuyi 8,5. Sokungcono ukuthi ngizitshintshele imali yami ebank.Into eyinye ekhona yikuthi ngingatshintsha ebank ngi secure, kubosiphatheleni ngiku risk yokubotshwa ngamapholisa.”

Unkosikazi Sandisiwe Nyathi isakhamuzi sakoBulawayo uthi emabhanga kuhlala kulodwendwe olude njalo kaluhambi, uyatshona khona ngezinye izikhathi umuntu aphume ephethe izandla.

“Kungcono sibili ukuya ebank kulabo siphatheleni but ama queues akhona asema bank,ngoba ngihambile izolo ngalayina from 11 ekuseni kwaze kwatshaya u4pm basitshela ukuthi sebevalile.I line iyabe ingahambi ngitsho kodwa u bank teller uyabe ekhona phambili ukuthi uyabe esenza ngathi kumbe ngabaphakathi thina asisakwazi.EBaclays sibili irate iphezulu kodwa i line ayitshovi so asikwazi sibili ukuthi kungenziwa njani.”

Omunye wabathengisa imali ezitaladeni umnumzana Mqondisi Sithole uthi inengi selitshintsha emabhanga, bona sebesebenza lalabo abaswele imali embhanga kuphela.

“Thina lapha sesi competer lama banks ngoba irate yebank sinkulu kuleyethu. Lokuthi i government icabangani asikwazi,sesingavuka siphelelwe ngumsebenzi.Khathesi ama clients esesilawo yilawa esivele sibajayele sibazi lalabo esibatholayo ngabayabe beswele imali emabank.Irate le yebank siphezulu kakhulu sisithathela ama customer, sekesebenzeka nzima sibili. ”

Ngeviki edluleyo uhulumende wethule umthetho ovimba ukusetshenziswa kwemali yakwamanye amazwe uphawula njalo ukuthi idola leZimbabwe yilo lodwa eselivunyelwa ukusebenza. Ngaleso sikhathi idola leMelika beselingamadola alitshumi lantathu (ZWL13.00).

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:09 0:00

XS
SM
MD
LG