amalinks wokungena

Breaking News

Abahola Ipentsheni Efika ku$17 Ngenyanga Batshengisele Emigwaqweni


Abatshengisela emigwaqweni besola ukuthi banikwa ipentsheni eyigcosana ...
Abatshengisela emigwaqweni besola ukuthi banikwa ipentsheni eyigcosana ...

Abahola imali yepentsheni, inengi labo eseliluphele batshengisele ngoLwesithathu koBulawayo bekhala ngemali abayiholayo ngenyanga abathi incane kakhulu ngakho bafuna yengezwe.

Bahola amadola alitshumi lasikhombisa - $17 ngenyanga kodwa imuli ephila eZimbabwe ikhangelelwe ukusebenzisa amadola engaphezu kwamakhulu amahlanu ngenyanga.

Bathi babulawa yindlala abahola ipentsheni eyingcosana.
Bathi babulawa yindlala abahola ipentsheni eyingcosana.

Abakade betshengisela laba basukele esithombeni sikamuyi uDr. Joshua Nkomo baya emawofisini eNational Social Security Authority bazodlulela emahofisini kahulumende eMhlanhlandlela Government Complex.

Emawofisini eNSSA bafike banikeza isicelo sepetition umqondisi weNSSA, uMnu. Wellington Chinembiri, kuthi eMhlanhlandlela inikezwe unobhala kaNkosikazi Angeline Masuku ongumphathintambo wesabelo sakoBulawayo.

Bayakhala ngokuhola imali eyingcosana
Bayakhala ngokuhola imali eyingcosana

Izalukazi lamakhehla, inengi abasebenza emakhampanini kahulumende anjenge National Railways of Zimbabwe kanye leCold Storage Commission, bathi imali abayiholayo incinyane kakhulu njalo abenelisi ukuziphilisa lemuli zabo ngemali leyo.

Omunye wababesebenza eNRZ, uMnu. Emboyera Mathe, uthe imali leyo iyinhlamba ngoba ayeneli lutho nxa kuqathaniswa lendleko abalazo. Uthi bazifica sebehlala bengabantu abangamatshumi ekamelweni elilodwa ngenxa yokuswela.

UNkosikazi Josephine Jowa, obetshengisela, uthe ugcine abazukulu njalo ugogo amngcinileyo owayesebenza eNRZ uhola amadola angamatshumi amabili lanhlanu ($25).

UMnu. Charles Sibanda laye uthe iNSSA iziphatha njengenyamazana engazi ukukhulumisana labantu esithi ufuna ukuthi bakhulumisane labantu ukuthi babachazele ukuthi imali zabantu zingaphi njalo lezakhiwo zeNSSA kungani zingabanikezi imali abayidingayo.

Bayakhala olumangalisayo abahola imali ephansi eye pentsheni.
Bayakhala olumangalisayo abahola imali ephansi eye pentsheni.

​Umfelokazi uNkosikazi Esnath Mbewe ukhulume ekhala inyembezi esithi iNSSA yamtshontshela amadola azinkulungwane ezingamatshumi amabili lanhlanu njalo bamtshela ukuthi bamnikeza imali leyo kodwa akula bufakazi balokho.

Obeqoqe njalo ekhokhela abadala laba osakhulayo umnumzana Josphath Mzaca Ncube uthe baziqoqile njengezakhamizi zeSizinda ngoba inengi labadala abahola ipentsheni behlala elokitshini leSizinda.

Osakhulayo obeqhuba abadala abangasenelisi ukuhamba, uBrian Bongani Neta, uthe uphatheke kakhulu ngenxa yokuthi njengabatsha akulamsebenzi njalo bahlezi ethi lolu luhlupho olukhathaza ilizwe lonke ngoba abasakhulayo bagcinwe ngabadala laba abangasaphiwa ipentsheni.

Uthe ukubhadalwa imali eyingcosana okutshengisela ukudelela okwenziwa nguhulumende. Uthe abadala basebenza iminyaka eminengi ngokwethembeka kodwa khathesi sebehlukuluzwa.

Inengi labantu ababesebenza kudala lihola imali ezilutshwana kakhulu njalo kwezinye izikhathi ziyahlala isikhathi eside imali lezo zingabuyanga kodwa inhlanganiso okumele zikhiphe lezo mali azitshengiseli ukukhathazeka ngokuhlupheka kwabantu abakhulileyo.

Bayakhala Ngokuhola Ipentsheni Ephansi
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:07 0:00

XS
SM
MD
LG