amalinks wokungena

Breaking News

ZDH:Liyaqonga Inane Labomama Abafa Bebeletha


Inhlolisiso eyenziwe yinhlanganiso yeZimbabwe Demographic Health Survey ngomnyaka ka 2010 kusiya ku 2011 iveze ukuba inani labomama abalahlekelwa yimpilo kusukela ngesikhathi bezithwele kusiya ekubeletheni libikwa lokhe liphezulu kakhulu kweleZimbabwe.

Linhlanganiso ithi omama abangaba phose inkulungwane-960 phakathi kwabazinkulungwane ezilikhulu-100,000 balahlekelwa ngumpefumulo ngesikhathi bebeletha. Lokho kusitsho ukuba lelinanai liphindwe kathathu kunani labomama abalahlekelwa yimpilo ngesikhathi bebeletha umhlaba wonke jikelele.

Kuthi ngasesigabeni sangezansi kwezwekazi leAfrica eSub Saharan Africa, eleZimbabwe lilenani eliphindwe kabili lenani labomama abalahlekelwa yimpilo ngesikhathi bebeletha.

Abezempilakahle bathi akumelanga bedlule inkulungwane phose ezintathu-287 phakathi kwabazinkulungwane ezilikhulu-100,000 omama abalahlekelwa yimpilo ngesikhathi bebeletha umhlaba wonke jikelele.

Zinengi izizatho ezibangela imfa kamama ngesikhathi ezithwele loba ebeletha esikhulu salezi nkinga lungolokuqansa kwe blood pressure kamama ngesikhathi ezithwele. Lesi silandelwa yikopha kakhulu kanye lemikhuhlane egoqela uqhuqho.
Abezempilakahle bathi yikho kuqakathekile kumama ukuba aphange ayebhalisa esibhedlela angavele anazelele ukuba usezithwele ukuze atholiswe usizo kusesemasinya nxa sekuthe kwavela udubo.

Udubo lusuka lwengeze kubomama abemaphandleni ngoba lezibhedlela zikatshana ikanti lemali yokuyahlawula engelayo. Ukuvuselelwa kwamadhumba ahlala omama ngensuku zabo zokuyabeletha kungenye yemizamo kahulumende yokwenqabela lezi zimfa.

Ukuphuza ukuthatha isinqumo sokuba umama ayebhalisa ngezizatho ezitshiyeneyo ngeinye imbangela.

Abenhlanganiso yeUnited Nations Population Fund bemanyene lohulumende wakwele Japan bakubone kufanele ukuba avuselelwe amadhumba abevele ekhona ezibhedlela zemaphandleni emizameni yokwehlisa inani labomama abalahlekelwa yimpilo ngesikhathi bezithwele loba bebeletha.

Asengamatshumi ayisithupha lasithupha lamadumba asevuseliwe elizweni.ikanti abelikhulu lamatshumi ayisikhombisa lane lamadumba ilizwe lithola uzibuse.

Kuqakathekile njalo ukuba umama afike esibhedlela isikhathi sisesekhona ngoba kuphathisa ukwenqabela ukulahleka kwempilo yakhe kutsho incwethi kwezempilakahle.

Kodwa lokhe bekhona abehluleka ukwenza lokho ngoba zingekho indlela zokuhambisa. Kuthi lala madumba okuba umama ayelinda ehlezi kiwo engekho lakulezo zibhedlela.


Ngomnyaka ka 2010 abenhlanganiso yomanyano wamazwe ase Europe iEuropean Union-EU basungule uhlelo lwesikhwama se- 1 billion Euro Millenium Development Goals MDGS, ukuphathisa kuhlangothi lwabomama eZimbabwe ngesikhathi bezithwele.

Lokhu bakwenze ngenjongo yokwehlisa inani lengane ezilahlekelwa yimpilo ngesikhathi zizalwa kanye labomama abalahlekelwa yimpilo ngesikhathi bezithwele.

Abenhlanganiso yeEU le besebenzelana labogatsha lwezempilakahle bemanyene labenhlanganiso yeUnited Nations Population Fund ( UNFAPA ),ukuthuthukisa impilakahle yabomama.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:29 0:00
Lapho esitholakala khona
XS
SM
MD
LG