amalinks wokungena

Breaking News

AbeCivil Society Organisation of Matabeleland Baloba Isicelo Sokuthi i-UN Ingenele Edabeni lweZimbabwe


United Nations
United Nations

Abenhlanganiso zabalwela amalungelo oluntu eMaNdebeleni, eyeCivil Society Organisation of Matabeleland, balobe incwadi eqondiswe kuMongameli Emmerson Mnangagwa, uhulumende weZimbabwe, inhlanganiso zamazwe womhlaba ezigoqela oUnited Nations , SADC, African Union Commission, African Commission for Human and People’s Rights lezinye, bekhonona ngendlela uhulumende weZimbabwe aqhubeka ngakhona esephula amalungelo oluntu ikakhulu ukubopha lokuhlukuluza labo abasola lokhu.

Encwadini le abayilobe ngoLwesithathu, abomanyano weCivil Society Organisation of Matabeleland, bathi bakwenze ngenjongo yokubonisa amazwe omhlaba ngocuku olwenzakala eZimbabwe abathi lulakho ukuletha ukungahlaliseki hatshi elizweni kuphela kodwa lasemhlubulweni wonke nje wangezansi kwezwekazi leAfrica.

UMnu. Dumisani Nyongolo Nkomo, umqondisi weHabbakuk Trust oyingxenye yomanyano weCivil Society Organisation of Matabeleland uchasia ngale incwadi.

“Incwadi le evele kunhlanganiso ezimele amalungelo abantu eMatabeleland kuyincwadi emqoka ngoba imumethe izinto ezinengi ezihlupha abantu beMatebeleland leZimbabwe jikelele. Imumethe indaba ezinengi umbhuqazwe wegukurahundi, ukusilela kwentuthuko esigabeni Kanye lokuhlukunyezwa lokungaphathwa kahle kwabantu. Incwadi le imqoka, iqakathekile ngiyayisekela njengomhlali wakoBulawayo lokuthi amanye amazwe lengatsha eziphezu kweZimbabwe iAU, UN kumele zingenele ngoba sesihlaselwe sibili abasilamulele.”

Olwela amalungelo oluntu, engumabhalane jikelele weIbhetshu likaZulu, uMnu Mbuso Fuzwayo uvumelane loNkomo.

“Kuhle okwenziwe ngamaCivics ukuthi bathumele umbiko emhlabeni ukuthi abantu bafe bethule lokuthi umhlaba ungabikwazi ukuthi inhlanganiso zeMaNdebeleni zicabangani kuhle bazikhulumele. Kuhle ukubikela umhlaba ukuba uma lathi kumbe ugoqa izandla kodwa kuhle sesiwuhlabile umkhosi ngoba Phakathi kwamaBishop kuyokhethwa uNdlovu athukwe kutshengisa ukuba kukhona okungamanga kuhle ezweni.”

UMnu Effie Ncube omunye njalo wabalwela ilungelo oluntu uthi incwadi iqondile ngoba uhlupho olukhona ezweni selufuna umhlaba ungenele.

“Inhlanganiso ezizimeleyo ziqondile ukuthatha loludaba ukulusa emhlabeni jikelele ziluse eUN, eSADC, AU ngokuba isimo siveza ukuba uhulumende kazimiselanga ukulungisisa lokhu abantu abakhala ngakho ukubandlulula, ukuhlukuluza abantu beMatabeleland. Yinto esidinga umhlaba jikelele, ukukhweza loludaba emhlabeni jikelele benze into eqondileyo.”

Kukho konke osekuthe kwalotshwa zinhlanganiso ezizimeleyo sekukekwalotshwa ngezinye njalo inhlanganiso ezehlukeneyo ezweni kodwa uhulumende kumalanga adlule utshele iqula ebelithunyelwe nguMongameli wakwele South Africa uCyril Ramaphosa ongumngcinisihlalo weAfrica Union ukuba akulahlupho eZimbabwe njalo akulamalungelo oluntu ayephulwa nguhulumende.

Umpathintambo wezemithetho umnu. Ziyambi Ziyambi ephendula incwadi elotshwe ngamabishop abenkonzo yeRoman Catholic ukhethe ukuwasola esithi kawatshiyane lezombusazwe akhangelane lokukhokhela amakholwa enkonzo le, ukuba asindiswe. Ethi inkinga ezibhekane lelizwe kwezomnotho zibangelwa yizijeziso ezafakwa ngamazwe athuthukileyo afana leMelika hatshi inkohlakalo etshona ibabazwa ngabantu.

Inhlanganiso ezizimeleyo zisole kakhulu ukwephulwa kwamalungelo oluntu, ukubotshwa kwabantu mahlayana, ukungabi lentuthuko esigabeni, ukweyiswa nguhulemende kanye lodaba lompuqazwe weGukurahundi uhulumende alokhe edonsa inyawo ukululungisisa lokubandlululwa mngceke kwabantu lesigaba nguhulumende.

Udaba lwencwadi elotshelwe iUN ukuthi ingenele edabeni lweZimbabwe siluphiwa nguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:41 0:00
XS
SM
MD
LG