amalinks wokungena

Breaking News

AbeSakunda Kababuyanga Edale lePhalamende Ukuzochasisa Ngokusetshenziswa kwe$5billion


Umgcinisihlalo wekomiti ebona ngezemali edale lephalamende, uMnu.Tendai Biti
Umgcinisihlalo wekomiti ebona ngezemali edale lephalamende, uMnu.Tendai Biti

Ikomiti yedale lephelamende ebona ngokusetshenziswa kwemali iveze ukucunuka okukhulu ngokwehluleka ukuza ephalamende kwabenkampani ye Sakunda ukuzochasisa ngendlela abasebenzisa ngayo amabillion amahlanu amadollar-$5 billion eyayimele isethsenziswe kuhlelo lokulima olwe Command Agriculture phakathi komnyaka ka 2017-2018.

Inkampani ye Sakunda yaphiwa i$5billion, lugatsha lwezemali yokuthenga imitshina yokulimisa kuhlelo lukahulumende olwe Command Agriculture kodwa imali le kayazakali ukuthi yasetshenziswa njani.

Ekhuluma edale lephalamende, uMnu Tendai Bit umgcinisihlalo wekhomiti le, uthe kabathokozi ngendlela iSakunda eveze ukungahloniphi ngayo idale leli.

“Ngimele ikhomithi le ngithanda ukutshengisela ukungathabi kakhulu ngokwenza Sakunda. Asithabanga ngendlela u Mberikazvo Chidkawa I Sakunda itshengisele ukudelela idale lephalamende. Sesikutshilo sikhathi sonke ukuba umsebenzi wephalamende uqakathekile eZimbabwe”

UBiti uphinde wachasisa ngomsebenzi abawenzayo njengedale lephalamende usekelwa yisisekelo sombuso.

“Umsebenzi esiwenzayo usekelwa yisigaba 117 lesigaba 119 sesisekelo sombuso welizwe. Isigababa119 sithi zonke inhlanganiso kumele zizesihlise phansi kwedale lephalamende njalo iphalamende kumele yenze umsebenzi wayo okhangelelwe ngabaneni. Isisekelo sombuso siyatsho ukuba kumele sazi imali esetshenziswa nguhulumende loba inhlanganiso ezisebenza lohulumende”

Ingcitshi ezicubungula ngezombusazwe zithi izenzo zabeSakunda ziveza ukungahloniphi idale. Omunye walezi ngcwethi ngu Mnu Peter Muchengeti.

“Ngibona angani lokhu okwenze ngu Tagwirei ngomunye umzekeliso otshengisa ukuba abamahofisi amakhulu bayadelela iphalamende. Kukhanya u Tagwirei ulakho okunengi akufihlayo loba akubalekelayo”

Lokhu kusekelwe ngu Mnu Mlindelwa Mancitshana yena othe akulalutho oluguqukayo abesSakunda bangaze bachasise edale lephalamende.

“Abe PAC abakunanzelele ukuba badlaliswa ibhola elingelamoya. Badlala umacatshelana. Umkhulu we Sakunda uvele ungumthetho yena ngokwakhe, nxa eyisandla sokudla sikamkhulu kuyini abazamenza khona. Yikudlala ngesikhathi okwenziwayo”

U Biti wazise ukuba sokufuze umthetho obiza abantu ephalamende uqiniswe ukuze labo abeyisa lokuhloniphi leli dale bajeziswe kanzima.

Idale lephalamende lenelisa ukubuzisisa abebhanga le Reserve Bank of Zimbabwe, abogatsha lwezemali lolwezokulima. Asenelisanga ukukhulumisana labenkampani yeSakunda ukuze sizwe ukuthi kuyini okbavimbe ukuya edale lephalamende ukuyachasisa nge$5billion abayiphiwayo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:20 0:00
XS
SM
MD
LG