amalinks wokungena

Breaking News

Bathwele Nzima Abesifazana Abafuna Imith Yokwelamisa Abantwana


Omama bako Bulawayo bathi sebekhetha ukusebenzisa imithi yokwelamisa kahle imuli abayithenga emikhambo yemikhoto kumbe emavinkilini athengisa imithi ama pharmacies besebesiya zihlaba ngekhaya.

Bathi kufunakala imali enengi okumangalisayo ezibhedlela yemithi yokwelamisa.

Lokhu kuvele emhlanganweni obuqoqwe ngamalunga ekhomithi yedale lephalamende ekhangela indaba zabesifazana labasakhulayo.

Amalunga edale lephalamende lawa aqale ahlangana lenkokheli yesibhedlela seMpilo lapho atshelwe kabanzi ngokuqhutshwa kwenhlelo zesibhedlela seMpilo bekhangelisisa ukuthi kungani uzulu engabhadaliswa ukubhalisela ukubeletha esibhedlela lesi kanye lokuthi omama bayafinyelela amaphilisi okwelamisa kuhle imuli na.

Bekusobala ukuthi abaphathi kulezinto abafisa ukuzifihlela amalunga edale lephalamende. Ngemva kwalokho amalunga edale lephalamende avakatshele omama abasanda kubeletha bathola ukuthi abanye omama bebelaliswe phansi ngenxa yokugcwala kwesibhedlela.

Ngesikhathi amalunga edale lephalamende exoxisana labomama bathole ukuthi inengi labomama alijabuli ngesiphatho abasithola kubomongikazi eMpilo njalo bathi bayabhadaliswa ukuthi bafinyelele indlela zokwelamisa kuhle imuli.

UNkosikazi Sichelesile Mahlangu uthi omama abanengi bathenga amaphilisi ngasese ethi abantu abawathengisayo inengi labo ngabongi.

Omunye njalo umama uNkosikazi Thubelihle Mafu, uthi yena ukhetha ukuthenga akuhlatshwayo epharmacy abesesiyahlatshwa ngabongikazi abangomakhelwane endlini. Uthe lokhu kwehlisa indleko ngoba engaya eklinika uyamele abhadalele ukudindisa icard abesethenga njalo akumele akuhlatshwe.

Umgcinisihlalo wekomiti le, uNkosikazi Priscilla Misihairambwi-Mushonga, uthi bamangaliswe yikuthi inengi labomama koBulawayo sebedinga ezinye indlela zokuthola ukuzivikela bebalekela izibhedlela ngenxa yendleko.

Uthe njalo bakhangele indlela omama abaphethwe ngayo nxa sebethe babeletha ethi kubamangalisile ukuthola omama belele phansi lensane abasanda ukuzibeletha ethi lokhu kulakho ukudala imikhuhlane.

Udokotela wesibhedlela seMpilo, uMnu. Solwayo Ngwenya, uthe bazazama ukufundisa abongi labanye ukuthi baphathe kuhle izigulane.

Uhulumende weZimbabwe wafaka umthetho othi izizalwane zeZimbabwe akumelanga zibhadalele ukwelatshwa ezibhedlela zikahulumende kodwa isimanga yikuthi inengi labomama lithi liyabhadaliswa ukuthi lithole amaphilisi okwelamisa imuli kuhle.

XS
SM
MD
LG