amalinks wokungena

Breaking News

AbeZimbabwe Bananza Ilanga leAfrica Day


African Union
African Union

Ilanga langomhla ka25 Nkwenkwezi ngelokunanza iminyaka engamatshumi amahlanu lasithupha (56) kubunjwe inhlanganiso eye Organization of African Unity, eyazoguqula ibizo ngomnyaka ka 2002 isibizwa ngokuthi yiAfrican Union (AU).

Inhloso yalumanyano ubunjwa wawungokukhuthaza lokuncedisa impi zenkululeko emazweni ayephansi kombuso wabahuquluzi benotho. Ngemva kokukhululwa kweSouth Africa yaguqula inhloso, isingeyokumanyanisa amazwe aweAfrica kukhangelwe ezombusazwe, ukulamula empini zomdeni kanye lokuvulelana amasango kwezokuthengiselana lokuthuthukisa ezomnotho.

Kodwa lezi nhlelo zibikwa zibhekane lenkinga ezitshiyeneyo ezibalisa ukungezwani kwenkokheli, ubuhwaba lenkohlakalo okuyikho osekwengeze ubuyanga ezwekazi le Africa.

Ilunga ledale lephalamende emmela iHwange Central umnumzana Fortune Molekele uthi ilanga lanamhla limele linanzwe ngenkuthazo kunkokheli yeAfrica ukuthi iqakathekise ukusebenzela abantu.

“Namhla lilanga elikhulu kakhulukazi sithakazelela iAfrica Day, siyathaba kakhulu ukuthi njenge Zimbabwe singelinye lamazwe ase Africa. Sifisela iAfrica inhlanhla siyacela ukuthi iAfrica iqhubekele phambili iphumelela ikakhulu kwezombangazwe , sifisa ukuthi kube lenguquko, indlela esikhokhelwa ngayo eAfrica. Kube labakhokheli abasebenzela abantu hatshi izisu zabo, sithi Halala Africa Day,”

Abanye bayitshayela ihlombe inhlanganiso ye African Union besithi isebenze gadalala ekukhululeni amazwe aweAfrica akade esembusweni wobuncindezeli wabelungu.

Inkokheli ezifana labo Kwame Nkruma, Julius Nyerere, Nelson Mandela lo Joshua Mqabuko Nkomo labanye, zazinikela ukulwisana labancindezeli.

Umnumzana Kudzi Gerede oyintathelizindaba uthi inkokheli ezifana lo Thabo Mbeki owe South Africa eyaletha inhlelo ze Africa Renaissance, NEPAD lezinye.

“Inhlanganiso ye Africa Union isincedise izwekazi le Africa ukuthi lithuthuke, lapha sikhangela ukukhululeka kwamazwe eAfrica. Kuyinhloso ye AU ukuthi amazwe eAfrica akhululeke njalo isenelise ukuthi ikhulule amazwe wonke. Kule nhlelo ezifana le NEPAD, ekade ziyizo ekade zimanyanisa amazwe la ukuthi asebenze ndawonye ekuthuthukiseni inotho yazo. Siyananzelela ukuthi eminyakeni edluleyo izwekazi le Africa lithuthuka masinya emhlabeni lihamba nge 5 % average growth. Konke lokhu kuze ngenhlelo ezifana le NEPAD. Njalo iAU ibiqoqa eminye imihlangano lenhlanganison ezifana labo SADC, East African Community le ECOWAS ukuthi zisbenze ndawonye. Konke lokhu kuncedisile ekuthuthukiseni izwekazi le Africa,”

Kodwa abanye bathi loba ikhona intuthuko esibekhona kuAU, kube lamaphutha ewenzileyo aselethe ukudubeka kukazulu emazweni abuswa ngocuku.

Ingcwethi ecubungula ezombusazwe umnumzana Pride Mukono uthi iAfrican Union ikhanya ithwele nzima ukuthi ixazulule inkinga ezibhekane lalelizwekazi.

“Abantu bebekhangelele ukuthi izantshintsha ibelomunye imqondo omutsha, owuba ulungisisse ezenotho eAfrica, ukwenzela ukuthi iDemocracy ihlale inzinze ibe lempande ezioqinileyo eAfrica kodwa sibone ukuthi lokhu akusabanga njalo. Sibone ukuthi sekulokudubeka okwengezeleleyo, kusitsho ukuthi umqondo wokubana inotho yeAfrica ingezelele wehlule. Sikhangele ukuthi laba ababusayo eAfrica yibo abalokhu bentshontsha, lokhu kutshengisa ukuthi iAU yehlulekile

Ingwethi kwezenotho zithi kulusizi ukuthi izwekazi le Africa liqhubeka liphila ngosizo eliluthola emazweni angentsholanga awe Europe leMelika lina linothe okwamagama ngezemvelo lezenjiwayo ezifana legolide, amafutha kanye lomhlabathi wokuthi lizilimele ukudla okwaneleyo.

Umnumzana Mlungisi Mabhena isakhamizi seHarare uthe iAfrica ilakho ukuthuthuka nxa ingasebenzisa umhlabathi wayo ngokugcweleyo ukuze iqede udubo lwendlala hatshi ukuphila ngosizo lokudla okuvela phetsheya kolwandle.

“Inhlupheko esibhekane lazo njenge Africa singazilungisisa nxa singaqinisa okwakuqala sinanzelela ukuswelakala komsebenzi, amathuba okusenza, lokhu siyakulungisisa ngokukhuthaza abantu ukuthi belime, siyananzelela iAfrica ilendlala, nxa kungalinywa kusetshenziswa irrigation, lezilimo ezidinga amanzi amalutshwana kungenza uhlupho lwendlala luphele njalo kuvule imisebenzi kubalimi kubaphe inzuzo yemali njalo lokwemba kufanele abantu bembe bathole inzuzo. Njalo iAfrica kufanele ithengiselane yona ngokwayo hatshi ukuthi ithengisele amazwe aphetsheya khona lapha kungela kuthengiselana

IAfrica Day yalonyaka ize ngelanga eleSouth Africa ligcoba uMongameli Cyril Ramaphosa ukuba aqale umsebenzi ngemva kokhetho olwenziwe kulelozwe ngeviki edluleyo.

Abanye bathi ukhetho lweSouth Africa kalube yisibonelo esihle sendlela amazwe aweAfrica okumele aqhube ngayo ukhetho lwawo ngoba bekungela kukhonona kwamabandla akade encintisa.

please wait

No media source currently available

0:00 0:09:50 0:00
XS
SM
MD
LG