AbeZimbabwe abasebenza kweleBotswana bathi kuqhubeka kusibanzima ukuphila ukwelinye ilizwe, besebenza gadalala kodwa bebuyelwa liholo eliphansi.
Ngesikhathi kunanzwa ilanga lezisebenzi, elentathelizindaba kanye lelabomama, inengi eleZimbabwe kweleBotswana lithi akukhwabitheki ukusebenza phandle kwelizwe.
Ongumbalisi, unkosazana Maryln Ndlovu uthi abaphathwa ngendlela efana lezizalwane zeBotswana ngoba bona bengabokuza. Ethi basebenza amahola amade njalo iholo liphansi lingalingani lelabekhaya.
"Ukuba yisisebenzi kwelinye ilizwe kutshiyene kulokuba usekhaya. Khathesi abakithi bagcwele eBotswana ngakho asisahlonitshwa, uthola leholo lethu liphansi."
Kukanti intathelizindaba, uBrian Dube osebenzela eGaborone uthi ababhali bekhululekile ngoba bengabantu bemzini besesaba ukuthi bangazithola sebexhotshiwe elizweni.
"Ukusebenza njengonozindaba kwelinye ilizwe kunzima ikakhulu indaba ezigoqela uhulumende. Ucina usesaba ukuthi bangakuncitsha amaphepha okusebenza elizweni. Akulula."
Intathelizindaba zinanze ilanga lazo ele World Press Freedom Day mhla zintathu kuNkwenkwezi, njalo kutshengisa ukuthi eleBotswana selehlile ekuhlonipheni imisebenzi yentathelizindaba.
Omunye umama abasebenza eBotswana, unkosikazi Sithembile Sibanda uthi yena njengomuntu omdala njalo engumzali, kubuhlungu ukufulathela imuli uzophanda kwelinye ilizwe. Laye uyafisa ukuthi ngabe laye uthakazelela ilanga labomama ngeSonto ele Mother’s Day elemuli yakhe.
"Siyabakhanuka abantwabethu njengabazali, ikakhulu ungumama. Uba lesifiso sokuthi ngabe ulabo ekhaya kodwa ngenxa yezomnotho, silapha sidinga okungabaphilisa."
Inengi labeZimbabwe lithatha noma yiwuphi umsebenzi ukuziphilisa libalekela isimo somnotho esiqhubeka sisiba sibi ekhaya.