amalinks wokungena

Breaking News

Abongi Abakade Bebeke Phansi Amakhuba Baphindela Emsebenzini


Abongi betshengisela koBulawayo
Abongi betshengisela koBulawayo

Abongi sebemise ukukhalala kwabo umsebenzi kulandela inkulumo eyenziwe ngumsekeli kaMongameli njalo engumphathintambo wezempilakahle umnumzana Constantino Chiwenga, lanxa izikhalazo zabo lokhe zingakalungisiswa.

Abenhlanganiso yabongi eyeZimbabwe Nurses Association- (ZINA) batshele amalunga abo elizweni lonke jikelele ukuba babuyele emsebenzini ngemva kokukhalala umsebenzi kusukela ngenyanga kaNhlangula.

Lokhu kungemva kokuba sebeyamukele isinqumo sikahulumende esokuqoqa kakutsha ugatsha lwezempilakahle ebesekuyinto esilesikhathi eside beyilindile kumqhatshi wabo kodwa ke izikhalazo zabo lokhe zingaguqukanga njalo lokhe zingagcwaliswanga.

Unkosikazi Primrose Sibanda ongumongikazi njalo engumsekeli kamgcinisihlalo wenhlanganiso yeZimbabwe Nurses Association esibhedlela seMpilo uchasisa ngesinqumo sabo esokubuyela emsebenzini.

“Omongikazi bajabulile ukuthi babuyele emsebenzini kodwa lokhu akutsho ukuthi izikhalazo zabo sezifeziwe nguhulumende wakuleli. Sibuyele emsebenzini ngoba silethemba lokuthi uminister omutsha uzafeza izithembiso zakhe asinike zona. So khathesi imali esayiholayo i$4000 kusiya ku $6000 RTGS, imali leyi ayenelisi oZupco bakhwelile ukudla kukhwelile ngakho umongameli wethu oweZINA usicelile ukuthi nxa ungabe ulokunye ongabe ukwenza kumbe yikuthengisa amatamatisi ungathatha leyo mali uhambe emsebenzini sisalindele ukuthi uminister wethu afeze izithembiso zakhe.”

Uqhubekela phambili umongikazi Primrose Sibanda esithi bazwile isikhalazo sikamsekeli kaMongameli umnumzana Constantino Chiwenga esokuthi ukukhalala umsebenzi ayisiyo ndlela yokulungisa izinto.

“Silethemba lokuthi njengomuntu omutsha njengomuntu osengumeli wethu, uzasimela asizwizise asincedise kukho konke esikhala kukho. Simzwile ukuthi uthe indlela yokuthi sibe sihamba ku strike sisekela umsebenzi ayisiyo indlela yokulungisa izinto kuleli. So lathi salalela sabuyela, khathesi sesimelele yena ukuthi afeze izithembiso zakhe ngoba as much as ama patients’ egula siwathanda kodwa lathi kumele sinakekelwe ngokunjalo.”

Umgcinisihlalo weZimbabwe Nurses Assosiation eUnited Bulawayo Hospitals umnumzana Anthony Majongosi uthi bazaqhubeka bexoxisana lomqhatshi besemsebezini.

“Khathesi sonke omongikazi siyabuyela emsebenzini sikhulumisana le government ukuthi ilungise izikhalazo zethu. So khathesi sithi wonke ama nurse akwanisa ukuthi ahambe emsebenzini ahambe. Abanengi abaselayo imali yokuthi bahambe emsebenzini ngoba isalary le enlutshwane isiphelile so sesilindele ukuthi nxa isalary ingangena sikwanise ukuhamba emsebenzini. Sesilinde ukuthi i government ifake imali ekwanayo kodwa abakwanisa ukuhamba emsebenzini kabahambe.”

Umnumzana Khulani Mpofu oyisakhamuzi sakoBulawayo usekela isinqumo esithethwe ngabongi esokubuyela emsebenzini.

“Yinto enhle kakhulu leyi eyenziwe ngabomongikazi ukuthi babuyele emsebenzini laloba nje izinto abakhala ngazo zingakagcwaliswa kodwa ngobana ukuthi nxa sekule commitement lokhu kuqondile ikakhulu nxa sikhangele impilakahle yabantu. Impilo yabantu iqakathekile kumele abantu bakwazi ukuthi nxa befika esibhedlela besizwe whilst ama negotiations esaqhubeka. Silethemba ukuthi i government izagcwalisa izithembiso ibanikeze lokhu abakufunayo.”

U-Chiwenga ubikele idale lephalamende ukuba sebehlela kakutsha ukusebenza kogatsha lwezempilakahle ngendlela ezakhangela izikhalazo zabongi. Lokhu ukwethule ngoMvulo lapho ekhuluma ngamacebo abalawo owokuguqula ugatsha lolu. Ugcizelele ngokuthi uhulumende sezavimba wonke umuntu ukuba ayekwelatshwa phandle kwelizwe njengendlela yokulolondoza imali. Okuyisinqumo esisekelwe ngabenhlanganiso eyeZimbabwe Medical Association abatshele iphephandaba leHerald ukuthi iZimbabwe ilazo ingcwethi zezempilakahle ezilalo ulwazi oluphezulu ngakho bayakwamukela uhlelo lukahulumende lokuhlela kutsha ukusebenza kwalolugatsha.

XS
SM
MD
LG