amalinks wokungena

Breaking News

Akulamanzi Edolobheni leGwanda Ngoba iZinwa Icitshelwe Amagetsi Phezu Kwesikwelede


Boreholes and Water Situation Zimbabwe No Water
Boreholes and Water Situation Zimbabwe No Water

Uzulu weGwanda usele engelamanzi ezindlini kulandela ukuvalelwa kwenkampani yeZinwa amagetsi yiZesa phezu yesikwelede.

I-Zinwa yiyo ehlambulula amanzi edolobheni leGwanda ibisiwathengisela umasipala, yena osuka ewathengisele izakhamizi lawamanzi.

Lokhu sekudale ukuthi amanzi abelenhlawulo ephezulu kulelidolobho njalo ehlale esilela ngenxa yokudonselana phakathi kweZinwa lomasipala.

NgoMgqibelo ekuseni impompi zivuke zome qha, umasipala wabikela izakhamizi ukuthi lokhu kudalwe yikuvalwa kwamagetsi lapho okulenjini ezipompa amanzi ngoba iZinwa ilesikwelede seZesa.

Olwela amalungelo oluntu uMnu Ndaniso Mpande oyisakhamuzi seGwanda utshele iStudio 7 ukuthi sokuleminyaka kufakwa izinqumo zokuthi iZinwa iphume kudaba lwamanzi lukhangelwe ngumasipala, kodwa lezizinqumo kazilandelwa.

“Kwenzakalani phakathi kukahulumende leZinwa leMuniciplality of Gwanda ukuthi kungani iGwanda iMunicipality of Gwanda ingatholi iWater treatment plant ukuze senelise ukuthi sibekwazi ukuthi nxa sesisenkingeni ezinje siqonda kubani njalo sikhuluma lobani ngubani okumele asinize amanzi, ngabe amadirective afakwayo ekhuluma into inye ngabe ayahlonitshwa alandelwe,” kutsho uMpande.

Isikhulumeli senhlanganiso yezakhamizi zeGwanda uMnu Molvin Dube uthe sokumele uhulumende athathe udubo lwamanzi eGwanda njengodaba olumqoka ukuze kwenqatshelwe ukumemetheka kwemikhuhlane.

Kutsho uDube: “Amanzi nxa engaqeda malanga amabili amathathu engekho kuyavuka imkhuhlane eminengi enjengeCholera okungayenza ukuthi abantu bagule, manengi amanyathelo angathathwa ukuthi kulungisiswe lindaba hatshi lelinyathelo elithethweyo,liyinyathelo eliyingozi, linyathelo elibulalayo linyathelo elifuna ukuqeda imphefumulo yabantu.”

Isikhulumeli sogatsha lweZinwa uNkosikazi Marjorie Munyonga utshele lumsakazo ukuthi bavalelwe amagesti ngenxa yesikwelede seZ$14 million.

Kodwa uthi labo bakweledwa imali engangeZ$140 million ngumasipala weGwanda.

“Sivalelwe amagetsi ngenxa yesikwelede seZ$14 million, umanispala wedolobho leGwanda yena ulesikwelede sethu seZ$140 million njalo behluleka ukusibhadala, siphakathi kokukhulumisana labamagetsi ukuze bavule amagetsi, kodwa sikhuthaza umanisipala weGwanda ukuthi abhadale isikwelede ukuze lathi senelise ukubhadala isikwelede samagetsi,” kutsho uManyonga.

UMeya wedolobho leGwanda uMnu Njabulo Siziba uthi lanxa belesikwelede seZinwa inengi lalimali ikweledwa zingatsha zikahulumende ezingabhadaliyo kumanisipala.

“Abantu izikwelede zabo zikhona kodwa azimangalisi kodwa izikwelede ezinengi ngezikahulumende, iZinwa kathesi ifuna ukusitshayelela but when we talk of government departments yisibhedlela okokuthi wide consultations are required ukuthi uze uyevalela isibhedlela ZRP yiyo amagovernment departments alezikwelede ezesabekayo,” kutsho uSiziba.

Kunyanga eyedlulileyo umasipala weGwanda uvalele izakhamizi ezingabhadalanga amanzi njalo okwamanje izakhamizi ezinengi zikha ezikotsho lasedamu leMtshabezi.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:17 0:00

XS
SM
MD
LG