Ingcwethi ezicubungula ezombusazwe ziyayisola kakhulu inkulumo yesikhulumeli sikamongameli welizwe, umnumzana George Charamba, yokuthi ayevele akhiwe ngaphandle komthetho, amatshe ayisikhumbuzo salabo abatshabalala ngesikhathi sombhuqazwe weGukurahundi.
U-Charamba utsho lamazwi ngesikhathi ephendula imibuzo emsakazweni we Centre for Innovation and Techonology - CITE, phezu kwesehlakalo sekupheleni kuka 2021 lapho kubhidlizwe khona indawo eyisikhumbuzo sabatshabalala ngeGukurahundi eBhalagwe, ebiyakhelwe ngelitshe, eKezi esigabeni seMatebeleland North.
Uthi uhulumende akalani lokubhidlizwa kwalezo zakhiwo ngoba vele zingekho emthethweni.
“Thina sizama ukupholisa amanxeba abangelwa yizehlakalo ezaba khona ilizwe lisanda kuthola uzibuse. Ungalalela inkulumo kamongameli mhla we UNITY DAY, sathi thina abafuna ukuvuselela umoya omubi, kumele basiwe khatshana le , sasiqinisile."
Linkulumo kaCharamba iza ngesikhathi umongameli esanda kutshela uzulu ekupheleni komnyaka ka 2021, ukuba uzimisele yena lohulumende wakhe, ukuyilungisisa indaba yeGukurahundi.
Umnumzana Mbuso Fuzwayo wenhlanganiso elwela ilungelo loluntu eye-Ibhetshu likazulu uthi akubamangalisi okutshiwo nguCharamba lohulumende.
"Kunzima ukuthi uthi khona, khona ungaphonguphola ngoba usithi hayi, izinduna kazikhokhela uhlelo. Izinduna zibonakala emaweteleni uma kulomongameli, yikho lapho lapho okukhulunywa khona ngento leyi kodwa lezo ezikhuluma ngakho, uhulumende ebantwini ukhanya kasuthiseki. So ufuna ukuthi enze control i-narrative. Akakhiphe konke, ama-reports eChihambakwe, efake abantu aba-neutral to lead the process, hayi ukuthi yena uhulumende, e-compromised enguye owabulala abantu ebe esesithi ngubani ofuze ekhokhele, kufuze kwenziwe njani, akuvumi."
Okusekelwe ngesinye seziphathamandla seMDC Alliance, umnumzana Ostallos Gift Siziba othi kumele ilungisiswe iphele lindaba.
"Kuyinto elusizi ukubana kuze kufike lamuhla, indaba yeGukurahundi engafuni ukuthi ikhulunywe. Angeke kwaba lokuthi indaba ivalwe ifakwe ngaphansi kwe carpet, kulokuthi ke kukhulunywe ukubana hayi, kwahamba njani, ngobani abayenza lokhu. Njalo kube le-compensation ngoba sakhuluma ukuthi kulezinto ezintathu eziqakathekileyo ezihlanganisela ke okuthiwa yi repatriation, indaba ye truth telling ukuze kuyazakale ukuthi owayenza lokhu ngubani lendaba ye conpensation."
Umnumzana Tendai Rueben Mbofana yingcwethi ecubungula ezombusazwe, eloba ngokwenzakala eZimbabwe izimele. Yena uthi akungake kwaba lokuthula lokumanyana uqobo elizweni ma kulabantu abakhuluma kanje edabeni olufana lolweGukurahundi.
"Thina abanye nxa sesiphakamisa indaba zaloluhlobo, sibizwa ngamagama kuthiwa sifuna ukuvusa amanxeba asepholile. Ungalivuselela kanjani inxeba eselipholile?. Kutsho ukuthi alikapholi phela lelonxeba."
Ekuhluthuneni kwakhe intambo zombuso ngomnyaka ka 2017 kumuyi uRobert Mugabe, umongameli Emmerson Mnangagwa, wathi uhulumende wakhe uzimisele ukusungula ingxoxo phezu kodaba lombhuqazwe weGukurahundi olwenzakala kusukela ngomnyaka ka 1982 kusiyafika oka 1987 lapho okwalotshelanwa khona isivumelwano esawumisayo phakathi kwenkokheli ezimbili zamabandla ezombusazwe ezazigoqela owayengumkhokheli weZanu Pf njalo engumongameli ngaleso sikhathi, umuyi uRobert Mugabe lowayekhokhela i-PF Zapu uMnu. Joshua “ Mqabuko Nkomo.
Kodwa ingcwethi kwezombusazwe zithi ukwenza kukahulumende kaMnangagwa, ukuphikisa ukwakhiwa kwendawo zesikhumbuzo kubonisa obala ukuba ufuna kube nguye okhokhela lezingxoxo phezu kwezehlakalo zalombhuqazwe owehlela abantu bemaNdebeleni laseNkabazwe.