Izizalwane zeZimbabwe ezihlala kwele South Africa ezilelungelo lokufaka izicelo zokuthola amapermit ohlobo lweZimbabwean Special Dispensation Permits (ZSP) ziqhubekela phambili zihlangana lohlupho olukhulu ngenxa yokungasebenzi kuhle kogwalo lwebulenjini lwenkampani ye VFS Global abalusebenzisa ukufaka izicelo lezi. Inengi litshele iStudio 7 ukuthi uhlupho yikuthi locingo okufuze balusebenzise ukubika inhlupho abahlangana lazo kalusebenzi.
Sekuzinsuku ezilitshumi lanhlanu uhlelo lokufaka izicelo zamapermit e ZSP luqalile kodwa inhlupho ezihlangana labeZimbabwe abafuna amapermit la ziqhubeka zisanda.
Izizalwane zeZimbabwe ezaphiwa amapermit eDZP, eminyaka emine yokusebenza, ukufunda lokuqhuba amabhizimusi kwele South Africa ngo 2010, ziqale mhlaka 1 October 2014 ukufaka izicelo zamapermit amatsha awe ZSP azasebenza okweminyaka emithathu.
Umgcinisihlalo wenye yenhlanganiso ezincedisa abeZimbabwe laba ukufaka izicelo zabo ebulenjini be internet, eyeCommunity of Zimbabwe in South Africa, Umnumnzana Ngqabutho Mabhena, uthi inhlupho ezihlangana labeZimbabwe laba sezidlulise amalawulo.
Ngokutsho kukaMabhena, ugwalo lwebulenjini olusetshenziswa ukufaka izicelo lezi, abanye lubatshela ukuthi inombolo zabo zamaphasipoti kazikho kuhluhlu lwabafanele bathole amapermit la.
Abanye njalo umuntu uthi angehluleka ukufaka isicelo sakhe okokuqala nxa esezama okwesibili athole sekuthiwe kudala ufakile isicelo yena engafakanga.
Olunye uhlupho ngolwalabo amapermit abo eDZP angazange aphume abebelokhu bephethe amaphetshana atshengisa ukuthi basamelele amapermit. Uhlupho yikuthi ikhasi eligcwaliswa ebulenjini lifuna bafake inombolo zabo zepermit la, kodwa lokhu kuyehlula ngoba vele kabazange bawaphiwe, kantike futhi kabawancitshwanga kodwa balokhu belindile.
Abanye abafana lonkosazana Sithokozile Nyoni, ongalalwazi lokusebenzisa inhlelo zebulenjini, uthi ulokhu esehlulwa yikuthi sonke isikhathi ma efuna ukuyazama kufuze athole umuntu ozamsiza okuyinto engekho lula.
Umnumnzana Mabhena uthi okwephula abanengi umoyo yikuthi locingo okufanele balusebenzise ukubika inhlupho lezi kunkampani ye VFS kalungeni okokuthi abehlulekayo laba kabasazi lokuthi benzeni.
Umnumnzana Mabhena uthi sebethethe izikhalazo zonke lezi bazisa kugatsha lwendaba zasekhaya lonake oseluthembisile ukuthi luzakhulumisana lenkampani eVFS Global eyiyo eyaphiwa umsebenzi wokwamukela izicelo lezi.
Lobanje kusaselenhlupho, bakhona abenelisayo ukufaka izicelo zabo. Umbiko ofakwe kugwalo lwebulenjini lwe VSF Global uveza ukuthi linkampani isiyemukele izicelo zama permit eZSP ezedlula izinkulungwane ezingamatshumi ayisikhombisa (71,100).
Kunjalo nje, kuhlelo lwethu Liphuma Lendaba Litshona Lendaba uChris Gande weStudio Seven uxoxe kabanzi loMnu. Nqabutho Nicholas Mabhena, umngcinisihlalo wenhlanganiso yeZimbabwe Community in South Africa ukuze sizwe okunengi ngodaba lwama permits.