Uzulu kwele South Africa leZimbabwe uqhubekele phambili lamhlanje esethula amazwi enduduzo kulandela ukubhubha kukaNkosikazi Winnie Madikizela-Mandela.
Uhulumende weSouth Africa wazise ukuthi umuyi uzaphiwa inhlonipho yokungcwatshwa njengeqhawe.
Abantu abanengi bathi kuzathatha isikhathi ukwemukela ukuthi uNkosikazi Winnie Madikizela-Mandela akasekho emhlabeni.
Leyinkulumo yabanengi emitshoveni, ezindlini, emisebenzini laloba kungaphi lapho okuphathwa khona udaba lwemfa ka Mama uWinnie, okuligama abedume ngalo ndawonye lelithi uMama weSizwe.
Abanengi bathi usizi lwabo selwehliswe yisaziso sikaMongameli Cyril Ramaphosa yena othe umuyi uzahlonitshwa ngokuphiwa umngcwabo weqhawe.
“Sesinqume ukuthi uWinnie Mandela uzaphiwa umngcwabo weqhawe okhokhelwa nguhulumende. Umngcwabo uzakuba mhlaka 14 linyanga kanti umthandazo wenduduzo uzakuba mhlaka 11. Kuzaphinde kuqhutshwe eminye imithandazo yenduduzo eminengi.”
AbeZimbabwe bavumelana laso lesi sinqumo besithi uMama uWinnie, walwa impi eyehlula abanye abesilisa, lobanje yena waye aphinde abengumama wabantwabakhe sikhathi sinye.
Osakhulayo oweZimbabwe okweleSouth Africa uVimbai Mavherudze uthi indlela alwela ngayo inkululeko engumuntu wesifazana lesibindi abelaso ukumelana lombuso wamabhunu, kubatshiyele inselela njengolutsha lweZimbabwe oluphakathi kwezombusazwe.
“Besithemba ukuthi sizobe sifunda kuye. Uzobe ekhona ekwazi ukusibonisa ukuthi within activism circles abantu abangomama kufanele baziphathe njani. She was one of the respected liberation struggle stalwarts.”
Osakhulayo, uSithabile Mlilo, uthe abantu badabuke inhliziyo ngokubhubha kuka Nkosikazi Madikizela-Mandela.
“Siyamkhalela lemuli yakhe sisithi umama kalale ngokuthula ngoba wasifundisa ezombangazwe. Lathi singamankazana amancane sakhula sisizwa ngoMama Winnie ukuthi wayesenza ezombangazwe. So, sathi lathi sikhula sakhula lathi sifuna ukwenza ezombangazwe.”
Omele iMDC-T kweleSouth Africa umnumnzana Austin Moyo uthi ibandla leMDCT kweleSouth Africa lalo likhala ndawonye lemuli kamuyi lisithi, imfa yakheyikulahlekelwa kweAfrica jikelele.
“Sizwe ukudabuka kakhulu ngokuhamba kukaMama uNomzamo uWinnie Madikizela Mandela, umama olwe kakhulu wabhekana lokushisa kwempi yamabhunu eSouth Africa kwaze kwafika uzibuse. Sithi thina lala ngoxolo mama Mandela.”
Umuyi uzelwe ngo 1936 wasethathwa ngowayengumongameli umuyi UNelson Mandela ngo 1958. Behlukana ngo 1996 uMandela esephume ejele.
Facebook Forum