amalinks wokungena

Breaking News

Bathukuthele Abanengi Ngokubulawa Kwesilwane


EleZimbabwe lithi liyakuvumela ukuzingelwa kwezilwane ngoba zizinengi elizweni lanxa nje inani lazo libikwa selehlile kakhulu emhlabeni jikelele

Abantu abedlula inkulungwane ezilikhulu lamatshumi amathathu sebesayine ugwalo kuwebsite yesiglodlo sikaMongameli weMelika becela uhulumende kaObama ukuthi athumele isizalwane seMelika eZimbabwe esetheswa icala lokubulala isilwane ebesidumile sisaziwa ngelokuthi nguCecil.

Ugwalo oluqondiswe kuhulumende kaMongameli Obama lolu luthi kumele iMelika isebenzelane leZimbabwe nxa ithe yacela ukuthi uMnu James Palmer abuyiselwe eZimbabwe ukuyathoniswa ngecala lokubulala isilwane lesi.

Yena uPalmer ubikwa esebalekile endlini yakhe eMinessotta ngoba kulamakhulu lamakhulu ezizalwane zeMelika ezitshengiselayo phambi kwendlu yakhe zisola isenzo sakhe.

Okucunule abanengi yikuthi isilwane yinyamazana elakho ukutshabalala emhlabeni jikelele njalo emazweni amanengi akuvunyelwa ukuyizingela.

Isiphathamandla sogatsha olubona ngezemvelo uMnu Geofreys Matipano uthi ukuzingela izilwane eZimbabwe kuyavunyelwa ngoba zizinengi.

Amazwi akhe agcizelelwe yisiphathamandla sikahulumende uMnu Prince Mupazviriho.

Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeZimbabwe Conservation Task Force uMnu Johnny Rodrigues, uthi uhulumende kumele athathe amanyathelo njalo afake umthetho ovimba ukuzingelwa kwezilwane.

Inhlanganiso yeNational Geograpgic ithi bekulezilwane ezizinkulungwane ezingamakhulu amabili ezwekazi leAfrica eminyakeni elikhulu edluleyo.

Kodwa namuhla lokhu sokusele ezingamakhulu angamatshumi amathathu kuphela.

Ingcwethi kwezemvelo zithi lobu yibufakazi obusegcekeni bokuthi izilwane zilakho ukutshabalala ziphele du nxa zingalondolozwanga.

XS
SM
MD
LG