amalinks wokungena

Breaking News

Bathwele Nzima Abazali Abalomntwana Ongenelisi Ukuthola Uncedo Lwezempilakahle Olupheleleyo


UNkosikazi Sisasenkosi Ndlovu ulomntwana ohlutshwa yikukhukhumala kwekhanda
UNkosikazi Sisasenkosi Ndlovu ulomntwana ohlutshwa yikukhukhumala kwekhanda

Uphenyo olwaqhutshwa ngabenhlanganiso yeZimbabwe Vulnerabilty Assessment Committee, lwaveza ukuba isilinganiso sabangamatshumi phose amane - 39 percent, sezakhamizi esabelweni seMatebeleland North, yiso sodwa ezilamakilinika aseduze, okwenza isilinganiso esikhulu singafinyeleli ukuthola usizo lokwelatshwa.

Omunye wabalohlupho lolu nguMnumzana Nhlanganiso Ncube lomkakhe uNkosikazi Sisasenkosi Ndlovu abahlala eBH22 eHwange, abagulelwa yindodakazi yabo, uQueen, olomnyaka owodwa wokuzalwa. Wabelethwa elesimo sokukhukhumala ikhanda, abongi abathi kubangelwa yikugobhoza kwamanzi amanengi phakathi kwalo, okunakanelwa ukuthi ulesimo esehydrocephulus.

Phezu kwalokhu, uQueen lo ukhabazekile njalo emgogodleni ngoba wazalwa enamathele esibelethweni sika waze wasuswa ngokuhlinzwa kukanina.

Kuthe ekupheleni komnyaka odluleyo, wabuye njalo wabanjwa isifo sofuba i-Tuberculosis alokhe eyilwisa, kodwa uyise uthi kalamali yokumelaphisa esibhedlela sabanjalo, eMt. Darwin esibiza amaqubaquba ezimali.

“Ulamanzi ekhanda lezilonda ezinengi, ukewahamba esibhedlela eKaranda abantu bemcedisa, kodwa amanzi akhona ayalela. Kufuze abuyele futhi beyewakhipha. Lenyaweni uleproblem kanye leqolo, lami uyise ngilensimbi emlenzeni enyaweni lwenxele.”

Unina uthi ngobuhlungu umntanakhe aphakathi kwabo, lokudla kusuke kwale.

“Kubuhlungu lokhu engikubonayo, lezilonda angidli nxa ngimkhangele.”

Uyise uthi njengabazali basuka baswele ukuthi benzeni, ethi ngabe ubuhlungu buyabelanwa bekungaba ngcono babuthathe bona njengabadala babususe kungane yabo ngoba kusobala ukuthi iyafuthelwa ngempela.

“Siyazama ukuzigezisa zingani ziyoma ziphinde ziyale zibuyele, lekhanda nxa umbamba amanzi ayakhanya njalo ayabetshisa kukhanya ukuthi uyafuthelwa, kwesinye isikhathi asilali elala egomela ubusuku bonke.”

Ukhansila wekaChechete, uMnumzana Givemeagain Moyo uthi ngabe uhulumende uyaphuma lendlela zokuphathisa imuli ezinjengalezi.

“Uhlupho lwemuli yakoNcube luvele lwandile esigabeni.Silabantu abagogekileyo kalalutholi usizo, engikukhangeleleyo yikuthi uhulumende akhangelele izigoga, izicubi, abagulayo ngoba ngabakhe.”

Osebenza kwezempilakahle enguVillage Health Worker esiqintini seNKayi, uNkosikazi Rachel Mholi, uthi inengi libulawa ngumango kanye lobufutshane bengalo ukuthi bazelaphise.

“Abantu bayabe behambe umango, akulazimali abanye bayabopha inqola, nxa ethi uyafika uthole ukuthi akulamithi. Omhgikazi labo ngabanye abangekhoyo ezibhedlela.”

Ephendula kulezinhlupho, ongumholi wesabelo lesi uMnumzana Richard Moyo, uthe zonke lezinhlupho kufuze ziyebikwa kugatsha olubona ngenhlalakahle kazulu olwe Social Welfare.

“Nxa kulokunye njalo okuyabe kushota kababuye emahofisini ethu aweDDC kulama Social Welfare Officers indawo yonke bencediseke labo abazizwa besalele ngamuva ukuthi uhulumende kabakhangeli, ngoba uhulumende uyabengakwazi ukuthi bakhona.”

UMoyo uthi lokhu bengakwenza ngokuyabhalisa amabizo abo, okugoqela lalabo abahlaselwe yindlala, ethi uhulumende uyangenela ngokunika ukudla abuye njalo aphathise ngosizo lokwelatshwa kungela mbadalo kwabalemikhuhlane efuna indleko ezinengi zemali.

Uphenyo olwaqhutshwe nyakenye ngabohlangothi lukahulumende waseMelika olweUnited States Agency for International Development, luveza njalo abantu abangaba ngamatshumi ayisithupha ekhulwini-60 percent, basezingeni lobuyanga obesabekayo.

Baveza njalo ukuba isabelo lesi silabanengi abalezifo ezehlukeneyo ezigoqela ezenhliziyo,igculaza, isihudo lezinye kanye lokusabalala kokufuba ebantwaneni abaphansi kweminyaka elitshumi ngesizatho sokuswela ukudla okwakha umzimba.

Forum

XS
SM
MD
LG