amalinks wokungena

Breaking News

Sokufika Phose Emadabukakusa Betshukana Emthethwandaba eZimbabwe Ngodaba Luka Chief Justice Malaba


Luyathoniswa khonamanje emthethwandaba udaba lokuthi kabiselwanga ngemsanelo esikhundleni okhekhela imithethwandaba yonke eZimbabwe.

Bekugcwele abantu emthethwandaba weHigh Court eHarare namuhla kusulela ekuseni ngesikhathi kuthoniswa udaba lokwengezwa kwekontilaha likamahluleli omkhulu wakwele Zimbabwe, uChief Justice Luke Malaba, obekumele akhumule ijogwe ayehlala ngekhaya.

Amagqwetha akunhlanganiso yeYoung Lawyers Association of Zimbabwe loMnu. Frederick Mutanda, owalwa impi yenkululeko, bathi uMongameli Emmerson Mnangagwa bekungamelanga engeze ngeminyaka emihlanu ikontilaha lika Malaba, oeleminyaka yokuzalwa engamatshumi ayisikhombisa (70).

Bathi umthetho osanda kubunjwa obizwa ngokuthi yiZimbabwe Constitution Amendment Act (Number 2) wephula isisekelo sombuso welizwe ngakho-ke kumele wesulwe.

Inhlanganiso yeYoung Lawyers Association of Zimbabwe imelwe ngamagqwetha enkampani yeHoney & Blanckenberg Legal Practitioners, ekunhlanganiso yeZimbabwe Lawyers for Human Rights.

Akukaphumi isinqumo okwamanje emthethwandaba lapho udaba lolu oluphethwe ngabahluleli abathathu - uJustice Jester Charewa, Justice Happias Zhou loJustice Edith Mushore.

Umphathintambo kahulumende obona ngezemithetho, uMnu. Kazembe Kazembe, kanye lekhomishini yeJudicial Service Commission kade befuna ukuba abahluleli laba bangaphathi udaba lolu.

Kuthethe isikhathi eside ukuba umthethwandaba uphume lesinqumo sokuthi abathathu laba baqhubekela phambili ngodaba lolu. Akwaziwa bebevinjelwani.

Uhulumende uthi benze okusemthethweni ekwengezeni umsebenzi kaMalaba kodwa amagqwetha la athi bekumele udaba lolu luphathwe ngokuthi abantu bavote elizweni lonke kulokhu okwaziwa ngokuthi yiReferendum nxa kumele kwengezwe iminyaka yabasebenza emithethwandaba abanjengo Malaba.

Ingqwetha elilweka amalungelo kazulu, uMnu. Nqobani Sithole, uthi yikuganga lokhu okwenziwe libandla leZanu PF elifuna ukusebenzisa uMalaba ngendlela ezephula umthetho.

Kodwa uMnu. Simba Mavaza, igqwetha elidlelana lebandla elibusayo, uthi kulungile okwenziwe nguhulumende.

XS
SM
MD
LG