amalinks wokungena

Breaking News

UMnangagwa Uthi Umnotho weZimbabwe Uzathuthuka Kakhulu Lonyaka


UMongameli Emmerson Mnangagwa
UMongameli Emmerson Mnangagwa

UMongameli Emmerson Mnangagwa wethuse abanengi ngamazwi akhe okuthi umnotho weZimbabwe uyathuthuka kakhulu kungelani lokuba ilizwe lihlaselwe kakubi lubhubhane lweCovid-19 langezijeziso zenotho ezafakelwa inkokheli yebandla elibusayo ngamazwe angentshonalanga.

Lokhu kuphume embikweni wakhe oqakathekileyo owe State of the Nation Address (SONA) awethule evula isibanga sesine sokuhlala kwedale lephalamende.

UMnangagwa wethule amazwi la ngesikhathi ele Zimbabwe libhekane lodubo lokukhuphuka kwentengo yempahla, lokuwa kwe sisindo semali yelizwe nxa iqathaniswa lemali yakwamanye amazwe ikakhulu idola leMelika.

Inengi likhala ngokuthi impahla ezitolo zithengiswa ngedola le Melika kodwa inengi lezisebenzi zihola ngemali yama RTGs wona angasathengi lutho loba ukubhadala indleko ezifana lamafutha ezimota, imithelo yezindlini, inhlawulo yabantwana yezifundo eyezikolweni lakho konke okudingwa ngabantu empilweni.

Konke lokhu uMnangagwa akazange akuthinte embikweni wakhe weSONA esithi umnotho weZimbabwe uqhubeka uthuthuka okungcono kulanyakenye kungelani lendubo esidalwe yiCovid-19 lezijeziso zomnotho athi zabekelwa ilizwe ngamazwe athuthukileyo anjengaboMelika.

“Umnotho wethu uzakhula ngenxa yesivuno esihle somnyaka odlulileyo langenzuzo etholakala emsebenzini wezokwemba elizweni. Intengo eqhubeka ingakhuphuki lemali yethu eqhubeka ilesisindo esihle. Ugatsha lwezemali lalo lwenza kakuhle.”

Uqhubeke esithi ugatsha lwezokulima lolo kwemba yizo ezenze ilizwe libe sesimeni esingcono kwezomontho ngoba lilethe inzuzo enengi ngokuthengisa izilimo lokwenjiwayo. Ethi umsebenzi omnengi kwezokulima uthuthukiswe ngabatsha bona athi bancedisa kakhulu ekuvuseleleni umnotho welizwe.

Kodwa inengi lamalunga edale lephalamende, ikakhulu abamabandla aphikisayo bathi lumbiko uyinhlekisa.

UNkosikazi Lwazi Sibanda, omunye wabakade belalele uMnangagwa esethula umbiko wakhe, uthi konke okukhulunywe nguMongameli akusiloqiniso.

“Abantu bayakhala izinto ziyadula. Uhulumende kuyisa ngami ngabe bayaletha idola ukuze umuntu woke we Zimbabwe kube kuhle. Isimo sibi, izinto ziyadula abantu kabala mali, emabhanga abala mali.”

Lokhu kugcizelelwe ngunobhala jikelele wenhlanganiso yezisebenzi eyeZimbabwe Congress Trade Unions, uMnu Japhet Moyo yena othe inengi labantu lidla imbuya ngo luthi.

“Okwakuqala yikuba bakhona abahlezi kuhle ngoba okwabo kuhle. Kafuni kuvuma ukuba useyehlulekile ukunakelela uzulu we Zimbabwe. Akusimangalisi ukuba etsho ukuba usehlulekile njengo mkhokheli.”

Ingcitshi ecubungula ezombusazwe uMnu Lubani Nondo uthi lokhu okutshiwo ngu hulumende akumangalisi.

“Lokhu kungumkhuba ka hulumende ukuba batsho okungekhoyo. Okusihluph kakhulu yikuthi nxa esithi umnotho uyakhulula kwenzakalani ebantwini kazana.”

Omunye wamalunga edale lephalamende, engowebandla eliphikisayo eleMDC-T, uNkosazana Thokozani Khuphe uthe yena wamukele ngenjabulo ukuthuthukiswa kwemizamo yokudala amathuba kwabesifazana, embikweni weSONA owethulwe nguMnangagwa namuhla.

"Mina ngithokoze kakhulu ukuba uMongameli ukhuluma nge bhanga labo mama. Lokhu kuzanceda omama ukuba bethuthuke endaweni zonke ngoba sifuna imali zemabhanga"

UMnangagwa uphinde waqonqosela udaba lokuba idale lephalamende kumele lizame ngazo zonke ukwenza ukuba imithetho yelizwe iyalolongwa igulqw ngokuphangisa ukuze ihambelane lokumunyethwe yisisekelo sombuso welizwe, esalotshwa kutsha ngomnyaka ka2013.

Uphinde waveza ukuba iphalamende evulwe namhlanje izamele ikhangele lokuhluza imithetho ethize egoqela olawula umsebenzi wokusakaza owe Broadcasting Services Act, umthetho owe Zimbabwe Complaints Mechanisms ozakhangela indaba zokuhlukuhlukuluzwa kuka zulu ngabebutho leminye.

Uthe sekusekele imithetho engamatshumi amathathu lambili ukuba ihambelane lalokho okusisekelo sombuso welizwe.

Wathi njalo ukuze umnotho uthuthuke ngamandla uhulumende wakhe uzaqinisa umsebenzi wokuphathiswa kwabalimi ngokwengeza amathalakitha okulimisa angaba zinkulungwane ezintathu lemitshina yokuvuna eyamaCombine Harvesters engaba ngamakhulu amabili.

Kulandela ukuphumelela kohlelo lokuhlaba abantu ijekiseni yokuzivikela kuCovid 19 eVictoria Falls, ukwanda kwenani lezethekeli ezivela kwamanye amazwe, abakwamanye amazwe lenhlanganiso ezizimeleyo asebefaka izicelo ezinengi zokwenzela imihlangano yabo kulelo dolobho sokunceda kakhulu ekutholiseni ilizwe imali yakwamanye amazwe.

Umongameli welizwe wethule umbiko wakhe weSONA walonyaka engekho edale lephalamende esesigodlweni sakhe ese State House eHarare, ngendlela zebulenjini kulandelwa iziqondiso zelizwe zokumelana lobhubhane lweCovid 19 eze Lockdown.

XS
SM
MD
LG