amalinks wokungena

Breaking News

Mnangangwa: IZimbabwe Ifuna Inkokheli Ezimisele Ukuvuselela Umnotho


Umnumzana Emmerson Mnangagwa umsekeli kamongameli weZimbabwe
Umnumzana Emmerson Mnangagwa umsekeli kamongameli weZimbabwe

Ilizwe lidinga inkokheli ezilokuzimisela, izinqumo kanye lomumo okhuthaza abalemali ukuza sungula amabhizimisi eZimbabwe kanye lokuthi kuvuselelwe uhlangothi lwezokulima nxa kujongwe ukuthuthukisa inotho.

Linkuthazo iphume embukisweni wezokuthengiselana oweZimbabwe International Trade Fair.

Umsekeli kamongameli welizwe, uMnumzana Emmerson Mnangangwa, wethule linkuthazo emhlanganweni wabosomabhizimisi embukisweni wezokuthengiselana owenzelwa koBulawayo owe Zimbabwe International Trade Fair. Uthi ilizwe lilakho konke elikudingayo ukuthuthuka, okungekhoyo ngabantu abacabanga ngendlela elungele ukuguqula umumo, abantu abathembekileyo kuhulumende lakubosomabhizimisi.

Ukungaqhubi kuhle kohlangothi lwezokulima, uthi yikho okwenza amafekithali amanengi avale ngoba abalungisa impahla inengi labo bebesebenzisa impahla ephuma kuloluhlangothi.

Lanxa ethembise ukuthi uhulumende uzaphathisa lolu hlangothi, lokhu kuza ngesikhathi ilizwe livele libhekane lendlala, abalimi besehluleka khona ukulima ukudla okwanela uzulu ngenxa yokusilela kwezulu lendawo ezilima zithelela.

UMnumzana Mnangagwa, uqhubeke esithi kumele izilimo ezilinywayo zilungiswe zibe yimpahla anduba zithengiselwe phandle kwelizwe.

Okwakhathesi, uthi ilizwe lithengisa igwayi phose amatshumi ayisitshiyagalolunye ekhulwini – 90%, lotshinda amatshumi ayisithupha lanhlanu ekhulwini – 65%, kunjengokuba kunjani kuphuma emasimini okwenza kulethe inzuzo ephansi kakhulu.

Umsekeli kamphathintambo wogatsha lokuthenga lokuthengiswa kwempahla, uNkosikazi Chiratidzo Mabuwa, uthi baphathekile ngokukhuthaza osomabhizimisi ukuthi basungule amafekithali okulungisa impahla hatshi ukuthengisa izilimo zinjalo kumbe amatshe aligugu enjalo okuyikho okubulala inotho yelizwe.

Uthi ukuvula amafekithali anje kulakho njalo ukudala imisebenzi izizalwane zakuleli ezingelamsebenzi ziqhatshwe kube labantu bokuthenga impahla abanengi.

Wengeze esithi kumele kulungiswe imigwaqo, kuvuselelwe lendawo ezigaya amandla kagetsi nxa ilizwe lizimisele ukukhanga osomabhizimisi bakwamanye amazwe.

Umqondisi wenhlanganiso yabosomabhizimisi iZimTrade, uNkosazana Sithembile Pilime uthi kuhle ukuthi kukhulunywe ngokuthengisela impahla kwamanye amazwe kodwa kumele kukhangelwe ukuthi amankampani akuleli ayenelisa yini ukwenza impahla engathengiselwa phandle kwelizwe ngentengo ephansi.

Uthi osomabhizimisi kumele bacwayisise badingisise, njengoba besembukisweni weZITF, ukuthi amazwe atshiyeneyo adinga impahla ezenzwe ngandlela bani, kusetshenziswani, ukuze zibelakho ukuthengiselwa kulawomazwe.

Umhlangano lo wabosomabhizimisi ungenwe njalo nguphathintambo wezempilakahle uDr David Parirenyatwa kanye lophethe iBulawayo, uNkosikazi Eunice Sandi-Moyo. Indikimba yawo ibisithi ‘Stimulating Exports: Seizing Opportunities to Accelerate Growth under ZimAsset’.

XS
SM
MD
LG