amalinks wokungena

Breaking News

Ezinye Izikolo Sezihle Zaxotsha Abafundi Abangakabhadali iSchool Fees


Des enfants zimbabwéens sont assis dans une salle de classe dans une école de Norton, à 55 km à l’ouest de Harare, le 28 janvier 2009
Des enfants zimbabwéens sont assis dans une salle de classe dans une école de Norton, à 55 km à l’ouest de Harare, le 28 janvier 2009

Ukukhuphuka kwembhadalo yesikolo kanye lendingeko zabafundi sokubangele ukuthi abanye abazali behluleke ukubhadalela abantwababo.

Ezinye izikolo zibikwa zixotshe abantwana abangabhadalanga imali ye-fees ngoLwesibili. Abazali bathi kabayenelisi limali ngoba ikhwele kakhulu.

“I-school fees sikhwele kwezinye indawo ngaboUS$400 kusiya kuboUS$500,” kutsho isikhulumeli senhlanganiso emela abathengi, iNational Consumer Rights Association, uMnu Effie Dlela Ncube.

UNcube uthi ukukhwela kwezinto zonke kunsukwana ezedluleyo kwenze umumo wanzimela abazali ngamandla.

“Kukhwele ama-uniform kwakhwela izicathulo, kwakhwela amabhurugwi abafana leziketi zamankazana. Ngakho-ke, ubunzima obubhekane labazali bukhulu kakhulu,” kutsho uNcube.

Amazwi akhe agcizelelwe yingcwethi kwezenotho uMnu Reggie Shoko.

“Abadala basebunzimeni, ikakhulu ungakhangela ukubana amandla edola leZimbabwe awile kumaviki amathathu adlulileyo, esithi yi-inflation. Lokhu kubangele ukukhwela kwentengo yezinto,” kuchasise uShoko.

Wengeze wathi kulokuxotsha abafundi, izikolo lohulumende kumele baphe abazali isikhathi sikudinga imali.

Omunye umzali ongathandanga ukuqanjwa ngegama utshele lumsakazo ukuthi ifees yengane yakhe kwesinye isikolo esizimeleyo eGwanda ikhwele isuka kuUS$175 yaya kuUS$233.

Isiphathamandla senhlanganiso yabantu asebaya kumpentsheni iAssociation of National Social Security Retirees Trust uMnu Gideon Shoko utshele iStudio 7 ukuthi banengi abakumpetsheni abangasenelisi ukubhadalela abantwana esikolo ngoba behola okuyimpentsheni okungatsho lutho.

Wengeze wathi: “Ezikolo bafun’ukuthi imali phambili, umuntu emuva. Ngakho, kunzima ukuthi bazayithola ngaphi imali abantu. Njengoba lawe usazi ukuthi lapha eZimbabwe isilinganiso sabantu abangasebenziyo siku96.4 percent.”

Isikhulumeli seMDC uMnu Felix Magalela Mafa Sibanda yena uthe ukukhela mahlayana kwemali yemfundo lokunye kuveza sobala ukwehluleka kukahulumende.

Ngokunjalo, ukhuthaze uzulu ukuthi engaze avotela lelibandla kukhetho oluzayo.

Kodwa ilunga leZanu PF uMnu Believe Gaule uthe izikolo yizo ezenza okusemakhanda azo. Ngakho, uthe uhulumende kumele angenele ehlise ama-school fees ngoba abazali kabalamali.

Isikhulumeli sogatsha lwezemfundo uMnu Taungana Ndoro yena utshele iStudio 7 ukuthi umthetho awuvumeli izikolo ukuthi zixotshe abafundi abangabhadalanga ischool fees.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:23 0:00

XS
SM
MD
LG