Uhulumende uthi usekhathazwe yikuqhubeka kokukhuphuka kwentengo yempahla ezitolo njalo uselamacebo amabalwa okwenqabela lokhu.
Umphathintambo wezokwethulwa kwemibiko, uNkosikazi Monica Mutsvangwa, wethule lokhu ngoMvulo ngemva komhlangano wabaphathintambo.
Lokhu kwenzakala intengo yempahla ilokhu ikhuphuka khona emasimini komile.
Uhulumende usezame imizamo eminengi yokulungisisa umnotho welizwe okubalisa ukwethusela osomabhizimusi, kodwa yonke ikhanya isiya nganxele.
Elinye icebo likahulumende ngelokupha imali engangezigidi ezingamatshumi ayisikhombisa inkampani yeziphala, eyeGrain Marketing Board ukuthi isungule izitolo ezilentengo ephansi.
Omela isigaba seBinga North edale lephalamende, uMnu. Prince Dubeko Sibanda, uthi okwenzakalayo kutshegnisa ukuthi uhulumende kalalwazi lokuvuselela umnotho.
Esinye isakhamuzi sako Bulawayo, uNkosikazi Duduzile Mpofu, uthi impilo isilukhuni kulandela ukukhuphuka kwentengo yempahla ezitolo.
Ukukhuphuka kwentengo ezitolo kuhlupha kakhulu abahlala emaphandleni okuvele intengo yandise ukuba phezulu.
USibanda uthi esigabeni sakhe impahla ezitolo ayisabambeki.
Esinye njalo isakhamuzi sako Bulawayo, UNkosikazi Sisa Ndlovu, uthi okungaphathisa ilizwe yikuthi uhulumende angenele ehlise intengo yempahala ezitolo.
Umphathintambo wezemali, uMnu. Mthuli Ncube, wathi kusiyafika inyanga kaLwezi intengo yempahla ezitolo iyabe isingasakhuphuki njalo lomnotho usuthuthukile.
Kodwa inengi liyazibuza ukuthi kungenzakala njani lokhu?