amalinks wokungena

Breaking News

Ibhanga leRBZ Lithi Imali Entsha Izaqala Ukungeniswa Emabhanga NgoMvulo, Abantu Bazathola ZiG3,000 Ngeviki


FILE: Usibalukhulu weReserve Bank of Zimabbwe, uMnu. John Mushayavanhu, ngesikhathi esethulela uzulu imali entsha eyeZimbabwe Gold Currency (ZiG). (Columbus Mavhunga/VOA)
FILE: Usibalukhulu weReserve Bank of Zimabbwe, uMnu. John Mushayavanhu, ngesikhathi esethulela uzulu imali entsha eyeZimbabwe Gold Currency (ZiG). (Columbus Mavhunga/VOA)

Ibhanga elikhulu lelizwe eleReserve Bank of Zimbabwe lithi imali yamaphepha entsha eyohlobo lweZimbabwe Gold (ZiG) izaqala ukufakwa emabhanga atshiyeneyo kusasa njalo abantu bakhangelelwe ukuba bazavunyelwa ukuthatha emabhanga abo inkulungwane ezintathu – ZiG3,000 kuthi amankampani azathola inkulungwane ezingamatshumi amathathu – ZiG30,000 ngeviki.

Iphephandaba leSunday Mail libika ukuba imali le izaqala ukutholwa nguzulu ngoLwesibili.

UMnu. John Mushayavanhu, usibalukhulu webhanga leli, utshele iphephandaba leli ukuba izikolo, izibhedlela, amakilinika lamakhansili azavunyelwa ukuthatha inkulungwane ezingamakhulu amabili lengxenye ZiG250,000 ngenyanga njalo inhlangothi zikahulumende zizathola inkulungwane ezingamakhulu amathathu – ZiG300,000.

Imithethwandaba, idale lephalamende lenhlanganiso ezizimeleyo kazifakelwanga imigoqo yokuthatha imali le emabhanga.

Kukhangelelwe ukuba abadinga amadollar eMelika leyinye imali bazaqhubekela phambili bethola imali yabo njengalokhu obekusenzakala kungakethulelwa uzulu imali yohlobo lweZiG.

UMushayavanhu uthi konke lokhu sekwethulelwe amabhanga wonke ukuze imali le ezatholakala isukela kuZiG1 isiyafika kuZiG200 isetshenziswe ngemfanelo.

Abafisa ukuthola imali ethe xaxa bakhangelelwe ukuba bazacela imvumo yokwenza lokhu kuhlangothi olulwisana lobusela lokunye olweFinance Intelligence Unit.

Idollar leMelika elilodwa lithenga amaZiG angamatshumi amabili – 20 emkambo wensitha kuthi emkambo webhanga leRBZ liphansi.

Kusanda kubotshwa abantu eHarare, koBulawayo leMasvingo abacatshangelwa ukuba besebewisa isisindo seZiG ngokuthengisa imali le emkambo wensitha.

Okwamanje bahlaba umkhosi abantu ngokuthi bathola imali encane emabhanga. Bayakhala labaqondisi bamankampani ngokwethulwe libhanga leRBZ.

uMnu. Persistence Gwanyanya okukhomithi ebona ngezemeli eyeRBZ uthi banengi abantu akade bemelele uhlelo lwama ZiG.

UMnu. Rejoice Ngwenya okunhlanganiso yeCommon Market for Liberal Solutions uthi kumele abantu besebenzise kakhulu imali yamakhadi hatshi eyamaphepha njengalokhu okufunwa libhanga leRBZ.

Kodwa uMnu. Effie Dlela Ncube okunhlanganiso yeNational Consumers Rights Association uthi kumele kubelemali emabhanga efiswa nguzulu.

Forum

XS
SM
MD
LG