Uhulumende weZimbabwe usesungule uhlelo lokuhlangana lozulu ukuze kuphunywe lamacebo kanye lendlela zokwehlisa ubuyanga ebantwini osobubhahile elizweni jikelele kubangelwa yimumo womnotho oqhubeka ubhidlika.
Imihlangano le esungule liviki yenziwe okwensuku ezintathu ehoteleni ye Holiday Inn eHarare, phansi kogatsha lwezemali lentuthuko yezomnotho ngenhloso yokuphuma logwalo oluzasetshenjiswa nguhulumende emizemni yakhe yokwehlisa ubuyanga ebantwini.
Umnumzana Keith Charumbira wenhlanganiso ye Zimcodd wazise lumhlangano ukuba uhulumende kumele aqaphele ukuba izimali zakhe zisetshenjiswa ngayiphi indlela ngoba kukhanya kungenela ezombusazwe ekunikezweni kwezikhwelede abanye bethola abanye bengatholi.
Umnumzana Masimba Kuchera umqondisi wenhlanganiso ye Centre for Disability and Development uthi kuyadanisa ukuba umhlangano oqakatheke kangaka wenziwa usungowesiphangiphangi khona kudingakala ukuba kube lokukhulumisana okubanzi ukuze kuphume ugwalo olumqhotho oluzaqeda udubo lobuyanga.
Unkosikazi Value Dick wenhlanganiso yeNational Informal Economy Network uthi balodubo lokuthathelwa imphahla abayithengisayo ngumasipala okubenza belahlekelwe yimali kucine kusengezelela ubuyanga ezindlini.
Umqondisi kugatsha lwezemali umnumzana Eria Hamandishe uthi ujabule kakhulu ukuba abantu babuye ngobunengi babo kangaka ethi balembono lemicijo emihle njalo bengesabeli ukuba uhulumende uzatshiya imbono yabo enje ngabomo:
UKuchera uthi kuzadingakala ukuba uhulumende engenzi izinto ekhangelana lokhetho kuphela.
Unkosikazi Usayi osebenzela ugatsha lwezokulima wazise lumhlangano ukuba baqakathekisa ezokulima njengendlela yokwehlisa ubuyanga ethi kumele kube lokusebenzelana kungatsha zikahulumende eziquba lumsebenzi ukuba ulwazi lufike ebantwini njalo abantu bethole imitshina yakulezinsuku kwezokulima losekelo lengcwethi ezifana labalimisi.
Inengi labantu likhuthaze ukuba abalimi besekelwe ngemali ezwayo , intengo yezilimo ikhuphulwe ukuze babe ledlabuzani lokuqhubeka ngalumsebenzi.
Abaphila ngokuzenzela bakhuthaze limihlangano ukuba ifike ebantwini lasemaphandleni ukuze benikeze imbono yabo kulokuphelela emahoteleni emadolobheni amakhulu. UKuchera uthi yikho ethi ubona sisifitshane isikhathi.
Ubuyanga bubhahile eZimbabwe umqeqeshi omkhulu kwezenombolo kugatsha lwe Zimbabwe statistical office umnumzana Arnold Damba ethi inhlolisiso zabo ezitshiyeneyo abazisebenzisayo ziveza ukuba sobedlula kusimo se 62% yabantu bonke e Zimbabwe.
Imihlangano le yokuzwa amacebo okuloba ugwalo lwamasu alakho ukuletha intuthuko elizweni kuqedwe ubuyanga, ikhangelelwe ukwenziwa kwamanye amadolobho agoqela iMasvingo, Gweru, Bulawayo, Mutare lamanye .