amalinks wokungena

Breaking News

Imizi Eminengi YakoBulawayo Isilamaviki Amane Ingela Manzi


Izakhamizi ezidinga amanzi koBulawayo
Izakhamizi ezidinga amanzi koBulawayo

Amalokitshi amanengi akoBulawayo asefikisa amaviki angaba mane engela manzi. Inengi selisebenzisa amanzi atholakala endaweni ezingahlanzekanga ngenxa yokuba alenelisi ukuthenga amanzi wona asethengiswa ngemali yaphandle kwelizwe.

Udubo lokusilela kwamanzi koBulawayo selusenza uzulu walelo dolobho ahlalele evalweni ngoba esesabela ukuqhamuka kwemikhuhlane ebangelwa yikusebenzisa amanzi angahlanzekanga.

Ezinye imuli zibonakala zisiyakukha amanzi emfuleni egeleza ingcekeza ukuthi bathole amanzi okusebenzisa ezambuzini.

Unkosikazi Sifiso Tshuma oyisakhamuzi sakoBulawayo uthi abantu sebesebenzisa ezinye indlela ezizadala umkhuhlane ukuthi bazincede.

‘Ukuswelakala kwamanzi kuludubo olukhulu njalo sokusesabisa, singakhuluma sikhangele ocholera esihlala sibezwa kwamanye amadolobho sizabezwa lakhonalapha ngendlela osokusenzakala ngayo. Abanye ubulongwe babo ababuhloniphi njalo abazi ukuthi buyagqitshelwa nxa bethe bazinceda endleleni okunye sihlangana lakho emaphepheni kambe kuzakuba kuyini. Mina okungisabisa kakhulu yimikhuhlane.

Unkosikazi Melisa Sithole oyisakhamuzi selokitshini leCowdray Park uthi sebelamaviki ambalwa bengela manzi.

‘‘Sizwile ngendaba leyi yamanzi sesesabela yona imikhuhlane lempukane labo typhoid labo. Amanzi engahamba ahambile sekusithi ngabe eCowdry Park besigebhele imithombo at least ama section lama section ebelemithombo ngoba Sizwile bakithi ngapha lecorona sizageza njani izandla. Into ebesiyikhalela yikuthi aluba kuyaba lemithombo ngoba angahamba for those days amanzi akula lapha esingaya thatha khona sesiyamelela lapha ayabuyela khona yikho okumele sikhe khona, ezindlini lapha amanzi esiwanathayo ayabe esehlezi isikhathi.’’

Umnunzana Mkhokheli Ndlovu osakhulayo wemzini weLobengula, uthi kudingakala ukuthi abantu baphiwe amanzi loba kanye ngeviki kodwa lokhu.

“lndaba yamanzi ibuhlungu leyi nxa abantu bengaqeda iviki yonke bengela amanzi njalo kungela bouser enika abantu amanzi kubuhlungu kakhulu. Abantu sebesenza okokuthi bagade baye edolobheni bayedinga amanzi, amanzi asethengiswa I 20litres ngabe iCity Council iyazama ubungcono bayo at least nxa yehlulekile inike abantu amanzi kanye ngeviki kulokuthi kuqede iviki yonke kungela manzi.”

Imizamo yokuxhumana lesikhulumi sekhansili uNkosikazi Nesisa Mpofu yehlule ngoba ethe uzaphendula imibuzo kodwa ubelokhe engaphendulanga.

Ikhansili yakoBulawayo inikeza uzulu amanzi kanye ngeviki kodwa inengi lithi langosuku amanzi kufanele aphume empompini awafiki.

Okwamanje inhlanganiso ezizimeleyo ezingamatshumi amane lambili- 42 zisebenzelelana lekhansili yakoBulawayo ziphathisa uzulu ukuthi athole amanzi. Ugwalo olukhitshwe yikhansili yakoBulawayo luveze ukuba inhlanganiso lezi ezigoqela iDanChurchaid, Care International, World Vision iPLAN international lezinye zisebenza ngaphansi kohlelo lweWater Sanitation and Hygiene (WASH) Programme, njalo zaqala loluhlelo ngesiphangephange ngemva kokuqhamuka kwesihudo koBulawayo.

U-Bulawayo unatha emadamini ayisithupha kodwa amanye awo awasela manzi ngenxa yokungani kuhle kwezulu okweminyaka emithathu ilandelana. Uhulumende walaya umanisiphala wakoBulawayo ukuthi adinge ezinye indlela zokuthola amanzi. Ikhansili yona ithi ngaphandle kwamanzi avela emigodini yaseNyamandovu Acquifer ilakho ukuthola amanzi avela edamu leKhami. Ithi njalo kudingakala izigidi eziyisitshiyagalombili zamadola eMelika- USD77 million ukuthi lulungisiswe uhlupho lwamanzi kuleli dolobho. Kodwa ugatsha lwentuthuko yezabelo luthi kudingakala izigidi eziyisitshiyagalombili zamadola eMelika kuphela – US$8 Million.

Udaba Esilethulwe NguBathabile Masuku
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:32 0:00


XS
SM
MD
LG