Izinkokheli kunhlangothi ezitshiyeneyo zempilo eMatabeleland zihlangene zaphuma lomhlahlandlela wokuthuthukisa umnotho wakulesisigaba ngokusungula amankampani lezinye inhlelo.
Lanxa isigaba lesi sisilela ngentuthuko, singesinye sezigaba ezilenotho emangalisayo engaqeda ubumpofu alubana ithe yabanjwa kuhle.
Lokhu yikho okwenze inhlanganiso ezitshiyeneyo zabuthana enkundleni yeZoom ziqhoba amathambo engqondo ngokuthi ingathatshwa njani linotho ukuze ithuthukise uzulu wakulindawo.
“Bekuxoxwa ngezempilo, kuxoxwa ngezezimali, kuxoxwa ngezemfundo, kuxoxwa ngezomhlabathi, amalungelo abantu lokhetho kanye lakho konke nje okuthinta abantu, abantu bevumelana ukuthi bafuna ukuya njani phambili,” kutsho uMnu Effie Dlela Ncube, ongomunye wabaqoqe lumhlangano.
Wengeze wathi okunye okuqukethwe kugwalo lwezivumelwano eziphume kulumhlangano yikukhuthaza inkazatho ukuze uzulu weMatabeleland abumbe amankampani azamlethela inzuzo.
“Singenelisa ukuthi sitshaye izimali sakhe amabhanga ethu, sakhe ama-mutual fund, sakhe ama-mutual assurance societies, into zonke lezana ezidinga imali singenelisa ukuthi siyihlanganise imali,” kutsho uNcube ekhuluma leStudio 7.
Inotho etholakala eMatabeleland igoqela ezemvelo ezifana lenyamazana zendle, amatshe aligugu ikakhulu igolide, izifuyo ikakhulu inkomo lokunye okutshiyeneyo.
Kodwa unobhala jikelele wenhlanganiso emela izisebenzi eyeZCTU uMnu Japhet Moyo uthi ingabakhona eminye njalo imithambo yenotho engakabonakali emele idingisiswe.
“Kungaba lokunye okukhona okungazange kunanzalelwe esikhathini esidlulileyo kodwa-ke imbali iyasitshela ukuthi lesisigaba silomnotho onjani,” kuchaze uMoyo.
Ukuze uhlelo lolu luphulele, uMoyo uthi kumele kukhangelisiswe njalo inotho evele ikhona kuboniswane ukuthi ingathatshwa njani.
Ingcwethi kwezenotho uMnu Reggie Shoko laye uthi lo ngumbono omuhle kakhulu. Kodwa uthi ukuze uphumelele kudingakala ukuzimisela lokubambana.
“Ngumbono omuhle kakhulu obusuthethe isikhathi eside ukuthi wenzakale, kodwa esikukhangelelayo singakakhulumi okunengi kufuze sitshintshe umcabango, lokhu esingathi yi-mind set yabantu bakhonapha ku-region,” kutsho uShoko.
Eminyakeni edluleyo, idolobho lakoBulawayo belithwele umnotho weMatabeleland emahlombe zithunqa izintuthu emafekithali lapha kulungiswa impahla etshiyeneyo.
Kodwa ukubhidlika komnotho kwabangela ukuvalwa kwamankampani amanengi.