amalinks wokungena

Breaking News

Ingcwethi Kwezomnotho: Mayingatshaphazwa Imali Evele kuIMF EyeSpecial Drawing Rights-SDR


International Monetary Fund
International Monetary Fund

Ingcwethi kwezomnotho zikhuthaza uhulumende weZimbabwe ukuba asebenzise ngokufaneleyo amadola afika phose i-Billion etholwe lilizwe phansi kohlelo lwe Special Drawing Rights, evele kusikhwama senhlanganisweni ephathisa amazwe womhlaba kwezentuthuko, eye International Monetary Fund - IMF.

Lanxa uhulumende ethembise uzulu ukuba izosetshenziswa ngendlela limali yokuvuselela umnotho welizwe wona ophazanyiswe yikuqhamuka kwe COVID-19, ikakhulu enhlangothini ezigoqela, ezempilakahle, ezemfundo, olokulungiswa kwempahla lezinye, ingcwethi ezicubungula ezomnotho zithi zesabela ukuthi izokuphelela ezikhwameni zabalutshwana.

Enye yalezingcwethi ehlala koBulawayo, ngumnumzana Dumisani Nyathi owesabela ukutshaphazwa kwale imali.

“Sikhangelele ukuthi imali le isetshenziswe kwabadubekayo. Lizananzelela ukuthi igciwane leli le COVID-19, lisitshiye sonke singela mali phakathi kweZimbabwe, impilo inzima njalo sikhangelele ukuthi imali le izakusincedisa esiyithi yi SOCIAL PROOFING. Kutsho ukuthi abantu bazakungena kuma CASH PROGRAMMES, ama FOOD FOR WORK, imali izabe ikhona ukubabhadala, ezinye indlela ezingasetshenziswa zokuthi abantu bephathiseke njalo.”

UNyathi uthi kumele isebenze njalo ukuthuthukisa inhlangothi ezimqoka ezinjengemfundo lezempilakahle zona esezife kakhulu emaphandleni.

“Kakula zibhedlela emakhaya, kakula migwaqo eya ezibhedleleni emakhaya so sifuna ukuthi kube le-infrastructure ezabekwa kuma Health Facilities ethu. Futhi sikhangelele ukuthi imali le ingaqalisa ukusebenza, ibekwe ngale kwezemfundo, ku Education kakumanga kuhle, iZimbabwe ifuna layo i-infrastructure. Sikhangelele ukuthi emakhaya ngale kubekwe lakho i-infrastructure, ama buildings amahle azakwenza ukuthi abantwana befunde kakuhle. Kube lakho ukusapotana ukuthi imfundo esemadolobheni lemfundo esemakhaya, kufanane.”

Enye njalo ingcwethi ehlala eGoromonzi umnumzana Masimba Manyanya owake wasebenzela ibhanga elikhulu lelizwe, eleReserve Bank of Zimbabwe, uthi indaba ezinjengenkohlakalo zilakho ukuphazamisa lolu hlelo.

“Ukungabi khona kwenhlangothi eziqinileyo zokubona ukuthi umsebenzi uqhutshwa ngendlela elizweni, indaba zenkohlakalo, ubusela, lokunye okunenginengi yikho okuzokwenza abantu baqale ukuzibuza ukuba kambe izosetshenziswa ngendlela na limali.”

Okusekelwe ngunobhala enhlanganisweni emela izisebenzi ye Zimbabwe Congress of Trade Unions - ZCTU umnumzana Japhet Moyo yena othi uzoyicela isivuthiwe.

“Yimali engaphelela kuma-Statement, yimali engaphelela kuma-Newspaper, ingasoze ke ifike ke phansi kulabo okufanele bayithole leyo mali. Kujwayelekile ke eAfrica ukuthi imali ezinje, kube zimali nje ezibalwa emaPhepheni, zingafiki kuzulu.”

Kodwa umphathintambo wogatsha lwezemali uProffessor Mthuli Ncube utshele abomsakazo kamabonakude we ZTN ongaphansi kwenkampani ye ZimaPapers ukuthi ubufakazi bukhona bokuba uhulumende okhona uyenelisa ukusebenzisa imali yelizwe ngendlela.

“Ngizazikhulumela mina ngokwami, ngilembali yokuqhuba imisebenzi yezokusetshenziswa kwemali ngendlela elobuhlakaniphi njengomphathintambo wezemali lokuthuthukiswa komnotho, ubufakazi busegcekeni. Yebo kambe, ngumongameli okwenzayo lokho mina ngiyisithunywa nje. Abanengi bayakhohlwa ukuba thina sangena ngesikhathi ilizwe libhekane lodubo lwesihudo seCholera, kwabuya izulu lesikhukhula lika Cyclone Idai, sibone njalo indlala kathesi sekulubhubhane. Kodwa sanelisile ukuqhuba umsebenzi wokuthuthukisa umnotho kunjalo.”

Kodwa ingcwethi kwezomnotho zithi zizobheka ukubona ukuba izosetshenziswa ngendlela ethuthukisa umnotho welizwe na limali hatshi ukumane inyamalale nje njengalokho okuthe kwenzakala kwezinye izimali elizweni ngesikhathi esedluleyo.

Udaba lwemali evele kuIMF silethulelwa nguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:38 0:00
XS
SM
MD
LG