amalinks wokungena

Breaking News

Ingcitshi Zezempilakahle Zikhuthaza Uzulu Ukudla Kwendulo


Ukudla kwesintu kwendulo kuyakha umzimba lokuncedisa umzimba ukuba lamasotsha okuzivikela emkhuhlaneni.
Ukudla kwesintu kwendulo kuyakha umzimba lokuncedisa umzimba ukuba lamasotsha okuzivikela emkhuhlaneni.

Ngesikhathi eleZimbabwe, lilwisana lesifo seCovid 19 lomumo womnotho olokhu uqhubeka uwonakala, ingcitshi zezempilakahle zikhuthaza abantu ukuthi baqakathekise impilakahle yabo ngokulondloza ukuhlanzeka lokubona ukuba imuli zithola ukudla okwakha umzimba ukuze wenelise ukuzivikela emikhuhlaneni.

Uzulu ukhala ngokuthi udubo lokuswelakala kwemali lokudla, kwengezelelwa ngama lockdown okulwisana leCovid 19, kubenza bengenelisi ukufinyelela ukudla okwakha umzimba zikhathi zonke.

U Dokotela George Danda wenhlanganiso yeGenesis Health uthi kuqakathekile ukuba abantu babekwazi ukuba impilakahle yabo igxile kundlela abaphila ngayo labakudlayo kuqala kungakakhangelwa udaba lokudinga usizo lokwelatshwa sebebanjwe yimikhuhlane.

“Kulama basic needs adingakalayo emzimbeni ukuze umuntu aphile. Kudingakala okuthiwa ngama micro-nutrients , ama minerals, lama vitamins ayiwo akha umzimba lempilakahle yethu okumele abantu bonke bakuqondosise bakulandelele.”

U dokotela Danda uthi abantu kabasebenzise abalakho eduzane bebuyele njalo ikakhulu ekudleni kwendulo okunjengabonyawuthi lama bele.

Inhlolisiso eyenziwa ngeyinye ingcwethi uDr Makhosi Mahlangu uthi ikhomba ukuba ukudla kwemvelo okwendulo okutholakala nxa izulu lingana kuqakathekile kakhulu.

“Ukudla kwesintu ukudla okwakudliwa ngabokhokho njengabo ntethe ,inswabanda lezinhlwa okuyikudla abantu ababevele bekudla emakhaya bekwamukela kuyaphathisa ku nutrition.”

U Nkosazana Shelly-Anne Mpofu we nhlanganiso ekhuthaza ukudla okwakha umzimba eye Makkerdesh Nutrition and Health uthi ukudla kakungabi ngokokuqeda indlala lokugcwalisa isisu kuphela.

“Nxa sesisithi good nutrition sesikhuluma ngokuthi ama nutrients lawa atholakala ekudleni ayatshiyana. Ama quantities adingakala ngomzimba njenge amount ye protein oithola emzimbeni aisoze ifanane le amount efunwa ngomzimba eye carbohydrate kuyatshiyana.”

Uqhubeka echasisa uNkosikazi Mpofu ngokudla okumele kufakwe emganwini.

“Nxa sesisithi good nutrition sokuyikuthi udle ama nutrients amanengi okunganani atshiyeneyo okungakanani ,like udle umganu wakho ule carbohydrate , protein ,fat ,vitamins and some minerals la manzi konke kukhona kulowo mganu isihi good nutrition ngoba uyabe usuphe umzimba wakho a little bit of everything.”

Inengi lengcwethi zezempilakahle zithi amanye amazwe afana labo Namibia aselima izilimo zendulo ngakhoke zikhuthaza uzulu weZimbabwe ukuthi laye enze njalo ngoba ukudla okunje kutholakala lula kuleli njalo okunye kwakho kuyancedisa ukwakha amasotsha omzimba awokuzivikela emkhuhlaneni okubizwa ngokuthi ngama immune boosting properties.

Uhulumende ngokwelakhe icele wabeka uhlelo lwe scalling up nutrition esebenzelana lenhlanganiso ezizimeleyo ukuze abantu bethole ulwazi belime lokudla ukudla okwakha umzimba lokuwuqinisa ukuze wenelise ukuba lamasotsha okuzivikela emkhuhlaneni.

XS
SM
MD
LG