Ingcwethi kwezempilakahle ezobona ngesimo sengqondo zithi kumele abantu bananzelele ukuthi abantwana balakho ukuba lesifo sengqondo.
Ingcwethi lezi zithi kulakho ukumemetheka kokulimala kwengqondo nxa kungananzelelwanga umntwana esesemncane.
Zithi banengi abazali abangananzeleli ukuthi abantwana babo balomkhuhlane wengqondo kuze kuvele lokhu esekhulile.
Eyinye yezingcwethi lezi, uDokotela Chido Rwafa-Madzwamuse, uthi kunengi okwenza ukuthi abantwana babelesifo lesi.
“Inengi lalabo bantwana abacina sebevalelwe, kungabalodubo kundlela abaziphatha ngayo. Lolu kuludubo oliyabe lusenqondweni zabo beselubaphambanisa empilweni zabo. Ngenxa yokuthi sebelaloludubo, uzathola ukuthi bayabhidliza impala, balolunya kwabanye babo abanye becina sebebulala, abanye babo bayabe bengasakukhwabithi ukuya esikolo, bengafuni kulandela imithetho. Kulokungezwa komntwana besekusiba lokugula komntwana engqondweni, kokubili kwehlukene.”
UDokotela Rwafa-Madzwamuse uthi abantwana balakho ukuveza kancane isimo sabo sengqondo.
“Abantwana labo bayahlaselwa ngumkhuhlane wengqondo owedepression lokungahlaliseki kwakhe. Umzekeliso, nxa kuthe kwazalwa enye ingane lapha ekhaya, loyana akade enguye omncane uzothola ukuthi umzimba wakhe uyaphela. Lanxa ubengowanelisa ukuyazisiza esambuzini uzathola ukuthi usezingcolisela emabhulugweni akhe. Lokhu kungoba esezidla ingqondo, engasazi ukuthi usezophila njani sekulomunye umntwana, esenanzelela ukuthi impilo yakhe isiguqukile.”
UNkosazana Thando Gwinji, obona ngezokuhanjiswa kwemisebenzi uNational Coordinator kunhlanganiso yeActivist Zimbabwe, uthi kuyenzakala ukuthi nxa umntwana engelatshwanga umkhuhlane wengqondo kuvele esekhulile.
“Idepression is a real mental illness, and ingayekela ukunanzelelwa iseselisikhathi, umuntu wakhona athole the appropriate help, iyakhula ize ifike kusonalesiyana istage sokuthi abantu baze bathathe imiphefumulo yabo.”
UMnu. Sifelani Innocent, ingcwethi eyafundela umsebenzi ophathelene lezokusebenza kwengqondo yomuntu njalo olilunga leZimbabwe Psychologists’ Association, uthi kunengi okungaba yizibonelo ukuba umntwana ulesifo sengqondo.
“Umntwana owehluleka ukuhlaliseka nxa esefike esibangeni sokuthi uyehluleka ukukhuzeka, ehlale echume, engehluleka ukuchuma ebe ngumntwana lowana ohlala ekhwela amatafula esenza konke okungakhangelelwanga, etshaya abanye, ekhala, ekhahlela … Konke lokhu kuveza isimo sakhe sengqondo esingalunganga.”
Uxwayisa abazali ukuba baphangise ukudinga usizo nxa umntwana engani ulomkhuhlane wengqondo.
Abezempilakahle baveza ukuba lanxa liqonga inani labahlaselwa yimikhuhlane yengqondo eZimbabwe lokhu akuthathwa njengemikhuhlane yonke ngoba uzulu ugxile kunkolo ezikulandulayo ukuba kungehlela umuntu nje. Inengi labantu lithi yimimoya emibi edala umkhuhlane lo.
Okwamanje ilizwe lilomuntu oyedwa ogxile kundaba zemikhuhlane yenqondo ehlasela abantwana obizwa ngesilungu ngokuthi yiChild Psychiatrist.