amalinks wokungena

Breaking News

Inkokheli yePOLAD Ixoxisana Ngemizamo Yokuguqula Ezinye Iziqa Zesisekelo Sombuso Welizwe leZimbabwe


Abanye abantu akade besemhlanganweni wePOLAD koBulawayo. (VOA: Bathabile Masuku)
Abanye abantu akade besemhlanganweni wePOLAD koBulawayo. (VOA: Bathabile Masuku)

Amabandla ancintisa kukhetho ngomnyaka ka2018 athi kumele anikwe ithuba lokuhlolisisa iConstitutional Amendment Bill njalo kumele idale lephalamende kube yilo elikhetha umongameli nxa okhona engasuswa esikhundleni kumbe engabhubha.

Bethule lokhu koBulawayo ngoLwesine emhlanganweni wePOLAD obujonge ukuhlolisisa iBill le ephendla indlela yokuthi kuvotelwe umongameli yedwa hatshi ukuthi lomunye wakhe kukhetho.

Umgcinsihlalo wekomiti ebona ngezombusazwe eyePOLAD Sub-Committee on Governance and legislation njalo oligqwetha, uMnu. Lovemore Madhuku, uthi bafisa kumiswa ukuguqula isisekelo sombuso welizwe amabandla wonke lozulu bengaka hlafuni udaba lolu.

“Sixoxisane ngokuguqulwa kwesisekelo sombuso okumumethe izinto ezinengi esizibeke sobala. Injongo kodwa njenge committee yePOLAD yisifiso sokuthi kudluliselwe phambili linguqulo kuze kufike isikhathi lapho sonke esiyingxenye yaloluhlelo sikhangele zonke izinto ezifunwa ukuguqhulwa ezifana lomuntu ozabe evele ekhethelwe ukuncintisa lomongameli ekhethweni kufakwe endaweni yawo umthetho othi umongameli nxa engafa ibandla lezombusazwe lisiphe umongameli kodwa kuhanjwe kudale lepalamende elizahlala phansi njenge electoral college lisiphe umongameli lona.”

Elinye njalo ilunga lePOLAD, uNkosikazi Priscilla Misihairambwi Mushonga owebandla leMDC-T, uthi lanxa bekhuluma ngokhetho bafisa ukuthi balungisise indaba ezifana lobudlwangudlwangu.

“Sithi ezinye izinto esikhangele kuzo ngezokuthi siqalise ukukhangela ukuthi into zobudlwangudlwangu lezi nxa zisenzakala singazilungisa njani yikho ubona ukuthi lanxa sikhuluma ngento zama elections sikhuluma futhi ngokulungisa iSection 210 ukwenzela ukuthi laba abakhonona ngokuthi sitshayiywe kumbe senzenjani babelendlela yokuthi bahambe bayekhuluma.

“Okuhluphayo yikuthi ungahlangana lomuntu ongumama khathesi oyabe esithi ngitshayiywe lisotsha kumbe ngidlwenguliwe ungathi hamba uyebika emapholiseni bayakutshela ukuthi ngihambe emapholiseni wonalawo angidlwenguleyo yikho-ke sithi iconstitution yayikubonile khonokho kuSection 210. So, uzabona ukuthi kulemithetho esizayenza ime yodwa kodwa elungisa into zama elections njalo.”

Omele iNational Alliance Party, uMnu. Mgcini Nyembe, uthi amalunga edale lephalamende ayiwo abawakhethayo yiwo alesisindo sokuthi akhethe umuntu olesithunzi ukuba ngumongameli

Amalunga womanyano wamabandla ezombusazwe owePOLAD athi azimisele ukuzama ngazo zonke indlela ukuthi lapho kufika ukhetho luka2023 imithetho eminengi isiguquliwe ukuze labantu bakhululeke ukuthi nxa kukhona okubahluphayo bengesabi ukukhuluma ngoba kulilungelo labo belakho ukuvikelwa yisisekelo sombuso.

Udaba Esilethulelwe NguBathabile Masuku
please wait

No media source currently available

0:00 0:02:40 0:00


XS
SM
MD
LG