amalinks wokungena

Breaking News

Intathelizindaba zeZimbabwe kweleSouth Africa Zijabulela Ukulondolozwa Kwamalungelo Azo


World Press Freedom Day
World Press Freedom Day

Intathelizindaba zeZimbabwe kweleSouth Africa sezincome uhulumende lamapholisa ngokuvumela lokuzincedisa ukuthi zenze umsebenzi wazo kungela kwethuselwa, ukubotshwa lokuhlukunyezwa.

Intathelizindaba, lezi zithi iSouth Africa yisibonelo esihle kakhulu kwezokuhlonitshwa kwamalungelo abezindaba.

Okwakuqala zithi kazibhadaliswa mali ukwenza lumsebenzi wokuba zintatheli njengalokhu okwenziwa eZimbabwe.

Intatheli yeZimbabwe uNdumiso Mlilo uthi uhulumende uyakunanzelela ukuthi ukwethula izindaba ngumsebenzi omkhulu ekuthuthukiseni, ukuvikela lokwakha umphakathi lesizwe jikelele.

“ESouth Africa kukhululekile ma usebenza njengentathelizindaba. Loba uhamba lapho okuyabe kulomongameli khona loba iziphathamandla zikahulumende akufani lasekhaya lapho siyezwa abafowethu bayabotshwa bahambe ecourt kutholakale ukuthi kawulacala kodwa umuntu seke wahlala estokisini, wahlukunyezwa, wamoshelwa isikhathi elokhu esiya ecourt. But la eSouth Africa kuhlukile at least sikhululekile ma sisebenza.

Enye njalo intatheli yeZimbabwe uDiana Chiyangwa oseleminyaka eyisikhombisa esebenza kweleSouth Africa uthi bancoma njalo indlela abasebenzisana ngayo lamapholisa, esithi kawabahlukumezi ngitsho lakancane kodwa isikhathi esinengi yiwo abavikelayo nxa bedinga izindaba endaweni eziyingozi.

“Covering ama government events and ama presidential events angizange ngithole ukuhlupheka as along as ama phepha ami estraight. Angizange ngathola ubandlululo ukuthi ngiphuma eZimbabwe so ngiyawubonga ugovernment walapha ngokusinikeza leyo opportunity. And ama media laws ala awalandaba ukuthi umuntu uphuma kuphi ayasi accommodator njengamajournalists angaphandle kwelizwe so ngithi yes bayenza sithi feel at home.”

Lezi intatheli zithi okuhle yikuthi uhulumende kanye leziphathamandla zakhe kababonakali benxwanela intathelizindaba, imisakazo kumbe amaphephandaba azimeleyo ababhala izindaba ezichothoza ukungabusi kahle kukahulumende.

Akusakhulunywake ngokubotshwa ngoba kayikho intatheli zindaba esike yabotshwa ngoba kuthiwa ibhale kubi ngomongameli kumbe ngohulumende obusayo.

Intatheli yeZimbabwe uAaron Dube uthi bayafisa kakhulu ukuthi aluba iZimbabwe iyafunda kweleSouth Africa indlela abezindaba okufuze baphathwe ngayo.

“Amajournalists ayahlonipheka imedia iyahlonipheka. Bonke abantu basebenza ngokukhululeka angikaboni izinto ezimbi and I South Africa is a darling to journalists. We deserve ukuthi si celebrethe. But unfortunately izinto esizizwa ngale eZimbabwe ama journalists awakakhululeki igovernment isangenela lapha lalapha kuma journalists of which into efana laleyo akufanelanga yenzakale. Kufanele ukuthi ama journalists asebenze ngokukhululeka kungekho into ebavimbayo.”

Kugwalondaba lwakhe alwethula maviki wonke uMongameli Cyril Ramaphosa ukhuze umkhuba wokwethusela lokuphazamisa abezindaba esithi mubi njalo ngeke wemukeleke kweleSouth Africa.

Uthe abezindaba badlala indima enkulu kakhulu ikakhulu ekuvezeni inkohlakalo lobusela bemali kahulumende kungakhathalekile ukuthi kwenziwa ngubani kugoqela leziphathamandla zikahulumende.

URamaphosa uthe intathelizindaba zilomsebenzi wokuqinisa umbuso okhululekileyo ngakho kufanele zekelwe zisebenze zikhululekile zingethuselwa lokuhlukunyezwa muntu.

Uqhubeke wathi kuqakathekile ukuthi abezindaba bengabi ngovuma zonke kulokhu okwenziwa nguhulumende kodwa bajule kukho konke abekwenzayo benelise njalo lokuchothoza uhulumende lapho okulesidingo khona.

XS
SM
MD
LG