amalinks wokungena

Breaking News

Intengo Yempahla Ezitshiyeneyo Isikhwele Okwethusayo Ezitolo

Two elderly women shop for mealie meal and other basic commodities, March 14 2019, in the Mutoko rural area of Zimbabwe. Eastern Zimbabwe receives help to fight drought induced hunger.
Two elderly women shop for mealie meal and other basic commodities, March 14 2019, in the Mutoko rural area of Zimbabwe. Eastern Zimbabwe receives help to fight drought induced hunger.

Intengo yempahla isikhwele okumangalisayo ezitolo kulandela ukwethulwa komthetho weStatutory Instrument 127 nguMonganeli emmerson mnangagwa ngeviki edluleyo.

Umthetho lo uphoqa osomabhizimusi ukuthi bamukele idola leZimbabwe njalo bahlele intengo belandela isilinganiso sokuthengiswa kwemali emkambo obekwe libhanga elikhulu lelizwe, i-official exchange rate.

Abazatholakala bethengisa ngemali yakwamanye amazwe kuphela bazajeziswa ngokubhadaliswa inkulungwane zamadola ezingamakhulu amhlanu, Z$50,000.

Lokhu kwethuse ezinye izitoto esezitshela uzulu ukuthi sezithengisa ngemali yeZimbabwe kuphela.

Kodwa iReserve Bank of Zimbabwe (RBZ) ithi imali yakwamanye amazwe iyavunyelwa, khepha okungafunakaliyo yikuthi amabhizimusi ale ukwamukela idola leZimbabwe.

Lanxa uhulumende esithi ujonge ukuqeda ubuhwaba obenziwa ngosomabhizimusi, inengi lithi umthetho lo ulomthelela omubi nanku intengo isihle yakhuphuka kanti ubikwa ulakho njalo ukubangela ukusilela kwezinto ezitolo.

Siphe nje umzekeliso: intengo ye2 liters yeMazoe ebibiza Z$240 ikhwele yaya kuZ450.

Unobhala jikelele wenhlanganiso yezisebenzi iZimbabwe Congress of Trade Unions (ZCTU) uMnu Japhet Moyo utshele iStudio 7 ukuthi osomabhizimusi lohulumende zimbila zantabanye ngoba badlisa uzulu imbuya ngoluthi.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:11 0:00

XS
SM
MD
LG