amalinks wokungena

Breaking News

'Kalwethulelwe Uzulu Ugwalo LweMotlanthe Commission Kujeziswe Ababulala Abantu Lonyaka'


UMnu. Matthew Harrington
UMnu. Matthew Harrington

Uhulumende weMelika lamalunga edale leSenate labazimele bodwa bathi kumele uMongameli Emmerson Mnangagwa ethule ugwalo lophenyo olusanda kwenziwe yikhomishini ekhokhelwa nguMnu. Kgalema Mothlanthe eyayihlolisisa ukudutshulwa kwabantu eHarare ngoNcwabakazi lonyaka.

UMnu. matthew Harrington
UMnu. matthew Harrington

Lokhu kwethulwe izolo esigodlweni seMelika nguMnu. Matthew Harrington, umsekeli kanobhala wonhlangothi lukahulumende weMelika olubona ngokudlelana lamanye amazwe olwe State Department, uMnu. Todd Moss okunhlanganiso yeCenter for Global Development lamalunga edale leSenate, uMnu. Jeff Flake, uMnu. Chris Coons loMnu. Cory Booker.

UMnu. Chris Coons, uMnu. Jeff Flake loMnu. Joe Mutizwa
UMnu. Chris Coons, uMnu. Jeff Flake loMnu. Joe Mutizwa

UMnu. Harrington utshele ikhomithi yedale leSenate, ebona ngokwenzakala kuzwekazi leAfrica ekhokhelwa nguFlake, ukuthi kuqakathekile ukuthi uMnangagwa ethule azakunikwa yikhomishini kaMotlanthe.

“Kumele uhulumende avumele ikhomishini ehlolisisa ukubulawa kwabantu ukuthi isebenze kungelamigoqo njalo izimele yodwa. Kumele kujeziswe bonke abadala ubundwangudlwangu mhlaka 1 ngoNcwabakazi lonyaka.”

Uthe ilizwe leZimbabwe lilakho ukusebenza lamanye amazwe lingesula imithetho encindezela uzulu.

AmaSenator eMelika esemhlanganweni wokuhlaziya udaba lweZimbabwe ngoLwesine.
AmaSenator eMelika esemhlanganweni wokuhlaziya udaba lweZimbabwe ngoLwesine.

“Nxa iZimbabwe ifisa ukuba yingxenye yomhlaba wonke jikelele kumele iguqule ekwenzayo okugoqela imithetho etshiyeneyo. Sifisa ukuthi ilizwe leZimbabwe liphumelele ngakho-ke konke kusezandleni zalo ukuthi kwenziwa okwehlukene lokwenzakala khonamanje lakudala.

“Okokuqala, kumele ilizwe leZimbabwe lesule imithetho engenge Public Order and Security Act, Access to Information and Protection of Privacy Act esetshensiswa ukuncindezela uzulu lokwephula ilungelo loluntu. Imithetho le ayihambelani lesisekelo sombuso welizwe.”

Uphinde wathi ibandla elibusayo akumelanga lithwalise nzima eliphikisayo elikhokhelwa nguMnu. Nelson Chamisa lamanye.

Abanye abantu akade besemhlanganweni owenzelwe kwele Melika edale leSenate ngoLwesine
Abanye abantu akade besemhlanganweni owenzelwe kwele Melika edale leSenate ngoLwesine

“Kumele ilizwe lekele ukuthwalisa nzima abaphikisa uhulumende njalo kulahlwe icala eletheswa uMnu. Tendai Biti labo bonke ababotshelwa ukwenza lokhu okuvunyelwa elizweni.”

Uthe kusobala ukuthi ibandla elikhokhelwa nguChamisa lokhe lilwisana lokukhethwa kukaMnangagwa kukhetho olwenziwa lonyaka ngoNcwabakazi.

“Ibandla leMDC loMnu. Nelson Chamisa lokhe begxile kukhetho … Esifisa ukukwenza yikuthi kubelokukhulumisana phakathi kukahulumende leMDC Alliance. Sifisa ukubona abaphikisayo belwela ukuthi kubelenguquko njalo beyibo abenza ukuthi kubelenguquko efunakalayo. Lokhu kuzakwenza ukuthi kubanjwe idlela entsha yokuthuthukisa ilizwe.”

UMnu. Joe Mutizwa
UMnu. Joe Mutizwa

Ekhulume emhlanganweni lo, uMnu. Joe Mutizwa obemele osomabhizimusi bakwele Zimbabwe, uthe uhulumende kaMnangagwa uyazama ukudlelana labantu bonke ngesikhathi ezama ukuthuthukisa umnotho.

“Abantu balinde ukubona okwenzakalayo eZimbabwe. Siyabona ukuthi uhulumende wethula ibudget eveza ukuthi ilizwe lifisa ukusebenzisa imali ngemfanelo. Kodwa konke lokhu kungeke kwenziwa ngelanga elilodwa.”

Uthe uMnangagwa ufisa ukuguqula imithetho embalwa njengalokhu okukhulunywa lilizwe leMelika.

“Ngileqiniso lokuthi kulenguquko eyenzakala edale lephalamende lapho okulungiselelwa ukuthi kuguqulwe imithetho engenge Access to Information and Protection of Privacy Act leminye efanayo. Ngibona engani kuzakwenziwa lokhu.”

Uthe izijeziso zenotho zithwalise nzima ilizwe leZimbabwe.

“Izijeziso zenotho zibulala amabhizimusi njalo amanye amankampani ayesaba ukubuya elizweni ngenxa yezijeziso lezi. Kulabanye osomabhizimusi asebephuma elizweni ngenxa yokuswela ukuthola uncedo olufunakalayo kwamanye amazwe. Konke lokhu kudalwa yizijeziso zenotho.”

UMnu. Todd Moss
UMnu. Todd Moss

Kodwa-ke uCoons, uFlake loMoss bakubele sobala ukuthi abasuthiseki ngenguquko kwele Zimbabwe. UCoons uthe kunengi okumele kwenziwe lilizwe leZimbabwe nxa lifisa ukudlelana kahle lele Melika.

“Kukhanya engani uhulumende okhona uyazama ukuguqula okunengi elizweni njalo abantu sebekhululeke kancane ukwethula abafisa ukukukhuluma. Kodwa-ke kukhanya engani inhlanganiso ezizimele zodwa kazivunyelwa ukwenza ezikufisayo. UMnangagwa ukhuluma okunengi kodwa kenze njengalokhu okumele akwenze. Kunengi okumele kwenziwe. Ngingathaba ukuthi kwesulwe izijeziso zenotho kodwa kunengi okumele kwenziwe eZimbabwe.”

Lokhu kusekelwe nguFLake. “Ngokokuqala ukuthi sizwe ukuthi izijeziso lezi zibhidliza umnotho welizwe. Thina esikwaziyo yikuthi izijeziso lezi zafakelwe abantu abathizi hatshi abantu bonke. Yena uthi hatshi izijeziso lezi zibamba umuntu wonke. Esifisa ukukubona yikuthi sixoxisana labantu beZimbabwe ngezomnotho kanye lezombusazwe.”

Ibandla leMDC lithi kuqakathekile ukuthi uMnangagwa ethulele uzulu azakunikwa yikhomishini kaMotlanthe njalo lokuthi amabandla akhumisane umlotha.

Udaba Esilethulelwe NguGibbs Dube
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:45 0:00

Lokhu kusekelwe nguMnu. Believe Gaule okubandla leZanu PF othi lezijeziso zenotho kumele zesulwe.

Ilizwe leMelika lethulela abakhokheli bebandla leZanu PF izijeziso zenotho lisithi ibandla leli lalingahloniphi ilungelo likazulu lokungaqhubi kahle ukhetho.

XS
SM
MD
LG