amalinks wokungena

Breaking News

Isisayiniwe Ukuba Ngumthetho iConstitutional Amendment Bill Number 2


Constitutional Amendment Bill Number 2 Gazette
Constitutional Amendment Bill Number 2 Gazette

Umongameli Emmerson Mnangagwa usesayinile umthetho opasiswe lidale lephalamende eleHouse of Assembly kanye leleSenate, wokuguqula isisekelo sombuso, oweConstitutional Amendment Bill Number 2.

Lokhu kuphume embikweni olotshwe enkundleni yokuxhumana eyebulenjini eyeTwitter, yisikhulumeli sewofisi kamongameli welizwe, uMnu. George Charamba.

Lokhu kwenzakala lanxa abamabandla aphikisayo kanye labenhlanganiso ezilwela ilungelo loluntu bebelokhu besemizameni yokuvimba ukuguqulwa kwesisekelo sombuso lokhu osokusenziwa okwesibili.

I-Constitutional Amendment Bill Number 2, bathi inikeza uMnangagwa amandla amanengi wokwenza santando okugoqela ukukhetha oMahluli bemithethwandaba.

NgolweSine ntambama, abenhlanganiso ezinjengabo ZimRights, Zimbabwe Peace Project, Zimbabwe Human Rights NGO Forum lezinye, kanye lamabandla ezombusazwe aphikisayo, babe lomhlangano wenkundleni yebulenjini eye Zoom, behlaziya indlela abangazisebenzisa ukuthi uhulumende engaqhubeki ezenzela santando engalandeli isisekelo sombuso esavotelwa ngabantu ngomnyaka ka2013.

Osakhulayo ophatheke kumikhankaso yokulwela ilungelo loluntu, uCharles Nyoni ngomunye wabathi njengoba koniwe edale lephalamende kulakho ukulungisiswa yilonalelo dale njalo.

“Thina sithi, abantu, amaMP aseParliament, ahanjiswa eParliament ngamaVote ethu, ngabasebenzi bethu. Silalo ilungelo elokuthi sibayale ukuthi hayi, sesixotsha abasebenzi bethu ngoba kabasayenzi intando yethu sebesenza intando yabo. Okokuthi iBill leyi isipasisiwe yiParliament, akuncedi lutho nxa uzulu esala. Ngoba thina silondolozwa yiConstitution yethu eyalapha eZimbabwe.”

Kodwa uMphathintambo wezemithetho uMnu. Ziyambi Ziyambi uthi umangaliswa ngabaphikisa iConstitutional Amendment Number 2, ngoba ethi lumsebenzi uqhutshwe kulandelwa imithetho yelizwe.

“Kambe shuwa abantu bengabanga umsindo lona ihatshi seliphumile esibayeni salo, akutsho lutho lokho. Abantu balelungelo lokutsho umbono wabo yiloba yisiphi isikhathi, kasilawo amandla wokukumisa lokho. Kodwa kulendlela ezilandelwayo nxa kulungiswa imithetho, lezondlela zalandelwa ngokufaneleyo, laselipasiswa leliBill.”

Kwasekelwa ngokhokhela inhlanganiso ephatheke kumikhankaso yokufundisa uzulu phezu kwesisekelo sombuso ye #THIS CONSTITUTION, uNkosazana Abigail Mupambi.

“Indaba yeAmendment leyi kayiqalanga lamuhlanje, abantu laba abathi bona bafundile, abathi bona balolwazi, abathi bona bayakwazi ukuxazulula le indaba, bebezithulele. Lamhlanje sebesithi bona bayenza iRally eyokuthi baguqule iConstitutional Amendment. Kambe shuwa uke wayibona imihlolo enjalo?. Mina ngibona engazathi iRally leyi ivele yiProject kuphela eyokuphareda ome rebellious motions. Mhlawumbe ukuchaza amaDonors, ayiwakali indaba yankhona.”

Osekusenzakala unkosazana Mupambi uthi akuyi kuguqula umsebenzi osuwenziwe kulandelwa indlela ezisemthethweni zokullolonga umthetho edale lePhalamende.

“Lamuhla sekwenzakeleni ukuthi after the Process, a Constitutional process isidlulile, sekuyikhona abantu besithi khona bafuna ukuphikisana le Constitution Amendment, angikuzwisisi lokho. Does it mean abantu bevele bafuna ukulwa lomthetho kumbe bafuna ukulwa Parliamentary process?. Lakhathesi angizwisisi injongo eyento enjalo ikakhulu ivelela ebantwini abafundileyo njalo kuvelela ebantwini abathi bona bayakhankasela njalo bayamela amalungelo abantu, angikuzwisisi lokho.”

Kodwa abaphatheke emhlanganweni wayizolo ntambama bathi bakhathezekile ngokwenzakalayo befuna amalunga edale lephalamende atshiyane lomkhuba wokuguqula lokho okwabekwa ngabantu kusisekelo sombuso esalotshwa ngo2013 njalo bezimisele ukuvimba ngazo zonke indlela okubi okufuna ukwenziwa kiso.

Ukwamukelwa kwe Constitution of Zimbabwe Amendment (No. 2) Bill ngamalunga edale leNational House of Assembly lele Senate bathi kuyisibonelo sobuqholo bukahulumende okhona sokufuna ukubuyisela muva umbuso kazulu kungeniswa okantando kayiphikiswa.

Sikhuluma nje sekulengcwadi yezikhalazo iPetition efakwe enkundleni zokukhulumisana zebulenjini ekhuthaza uzulu ukuba atsho imibono yakhe ngeguquko kusisekelo sombuso.

Kuthathu okumqoka okudingwa ngabantu phezu kwalendaba okubalisa ukuthi angaze alamukela, alisayine kube ngumthetho leliBill umongameli Emmerson Mnangagwa.

Bafuna njalo ukuba u Chief Justice atshengise ubuntu bakhe angaze alalela okutshiwoyo ukuba aqhubekele phambili esebenza njengoba bekuvele kumele ame ukusebenza mhla ka 15 kuyonale inyanga kaNkwekwezi 2021.

Umlawuli wedale lephalamende yena ukhuthazwa ukuba atshengise ubukhokheli bakhe ngokukuveza okuphambana lemithetho yelizwe ekulolongweni kwaleliBill, abonise abeDale lePhalamende ukuba osekusenzakala kuphambana lezifiso zikazulu abesecebisa umongameli ke ngalawo maphutha athe enzakala.

XS
SM
MD
LG