amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi eMatabeleland South Zikhala Ngamadamu Asesitsha


Idamu leGungwe likhukhulwe yisiphepho sikaCyclone Dineo ngomnyaka ka2017.
Idamu leGungwe likhukhulwe yisiphepho sikaCyclone Dineo ngomnyaka ka2017.

Izakhamizi ezansi yemandebeleni zikhala ngokuthi izifuyo zazo sezithwele nzima ngokuswela amanzi ngoba amadamu amanengi esetshile.

Zithi amadamu la kasagcini manzi okwesikhati eside ngoba esegcwele itshebetshebe. Ngokunjalo, zithi izifuyo sezihamba imango emide ukuyanatha, okudala ukuthi zitshontshwe kumbe zilahleke.

“Inengi lamadamu akithi eNqameni laphana, ikakhulu eSitezi segqibelekile,” kutsho uMnu Zwelithini Gabula oweSitezi, eGwanda North. “Yiyo ingozi esesilayo khathesi; amadamu segqibelekile, asefuna ukuvuselelwa ukwenzela ukuthi enelise ukugcina amanzi.

KoMalaba, eKezi, lakho bakhala ngodubo olufanayo, kutsho uMnu Finish Ncube.

“Idamu elilamanzi angathi angcono yiMfila Dam, lawa amanye amadamu amabili ngibale kakhulu iNgoniwa, ayiselamanzi,” kutsho uMnu Ncube.

“Malutshwane kakhulu amanzi, okungangokuthi kungaqeda iviki izulu lingananga izifuyo zizaqalisa ukubanjelwa laphana ngoba sekuludaka. Ngikhuluma nje akhona amadonki atholakala ebanjelwe laphana edakeni.”

Ngaphandle kwamadamu asetshile, izakhamizi emangweni yaseGungwe, Guyu laseMatulungundu zilokhu zikhala ngamadamu adilizwa lizulu kuminyka emihlanu edlulileyo alokhu engakalungiswa.

Izikotsho ezikhona lazo zibikwa zisandelwa, okudala ukuthi ziphelelwe ngamanzi kwezinye izikhathi.

Isikhulumeli sogatsha lwamanzi olweZimbabwe National Water Authority ZINWA uNkosikazi Marjorie Munyonga kaphendulanga imbuzo esimthumele yona ngesimo samadamu kulesisabelo.

Kusenjalo, umbukiso walonyaka oweMatabeleland South Agricultural Show uqalile izolo eGwanda emalutshwane amakampani abukisayo.

Umgcinisihlalo walumbukiso uMnu Mkhulunyelwa Ngwenya uthi umkhuhlane weCovid 19 uphazamise kakhulu amalungiselelo abo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:02:59 0:00

XS
SM
MD
LG