amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi zeBhungwe eMatshetsheni Zidinga Uncedo Lwemitshina Yokuthelezela Ezivandeni


Eyinye yezinjini ezingasebenziyo eGuyu Chelesa Irrigation Scheme.
Eyinye yezinjini ezingasebenziyo eGuyu Chelesa Irrigation Scheme.

Izakhamizi ezifika phose ikhulu lamatshumi amathathu 128 ziphila ngokulima esivandeni seZabajimba esasungulwa eminyakeni emithathu edluleyo kulandela ukuvuselelwa kwedamu leZabajimba nguhulumende weMelika.

Izakhamizi zeBhungwe eMatshetsheni eMatebeleland South zikhalaza injini kanye lempompi zokulima ngokuthelezela ukuze zenelise ukulondoloza izilimo esivandeni sazo seZabajimba. Okwamanje ogogo bathwala inkonxa emakhanda behambe umango omude ukuyathelela izilimo.

Izakhamizi ezifika phose ikhulu lamatshumi amathathu 128 ziphila ngokulima esivandeni lesi esasungulwa eminyakeni emithathu edluleyo kulandela ukuvuselelwa kwedamu leZabajimba nguhulumende weMelika.

Inengi lezakhamizi lithi liphila ngokuthengisa izilimo ezibalisa imbhida, amatamatisi kanye ledelele lentanga ukuze linakekele izimuli njalo lihambise abantwana ezikolo.

Ukuswelakala kwempompi zokulima kuthelezelwa sekudale ukuthi inengi ikakhulu ogogo bathwale gadalala lapho bethelela ngoba bethwala inkonxa emakhanda, kutsho umsekeli kaMgcinisihlalo weZabajimba Garden UNkosikazi Gladys Mkhwananzi.

Uthi bacina begada izimota besiya edolobheni leGwanda ukuyathengisa izilimo zabo.

UNkosikazi Betty Ncube ngomunye okhala ngokuthwala inkonxa ekhanda ethi akula ngeyinye indlela ngoba kumele anakekele abazukulu bakhe ngalesisikhathi sendlala.

UNkosikazi Patricia Sibanda uthi ngaphandle kodubo lwempopi zokudonsa amanzi intengo yemithi yokubulala izibungu ezihlasela izilimo iphezulu kakhulu.Uthi njalo bahlaselwe yindlala

Inhlanganiso enakekela uzulu ngesikhathi sendlala iWorld Food Programme isebenzelana leAfricare isiqalile ukwabela izakhamizi zemaphandleni ukudla okubalisa amabele, indumba kanye lamafutha. IWFP ithi bangaphezulu kwezigidi ezinhlanu 5,5million abantu abasemaphandleni abadinga ukusizwa ngokudla lonyaka.

Kolunye udaba, abesifazane bemaphandleni bananze usuku lwe World Cancer Day eSitezi ngoLwesihlanu bekhuthazwa ukuthi bayehlolwa umkhuhlane wemvukuzane ezibhedlela.

Emhlanganweni oqoqwe yinhlanganiso yabomama eyeWomen Development Association of Zimbabwe WODAZ eSitezi inengi labomama belisemnyameni ngembangela yalumkhuhlane. UNkosikazi Nomalanga Sithole ngomunye wabaphatheke kulumhlangano.

UNkosikazi Gladys Ndebele laye ugcizelele wathi kuyadingeka ukuthi abesifazane bagijimele esibhedlela lapho belezibonakaliso zomkhuhlane wemvukuzane.

Abesifazana abahlala emaphandleni babikwa bebulawa mahlayana ngumkhuhlane wemvukuzane ngoba beswela imali yokuhlolwa leyokwelatshwa.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:25 0:00


XS
SM
MD
LG