amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi ZemaNdebeleni: Abokuza Kumele Bavinjwe Ukuzogola Amacimbi Ezigabeni Zethu


Amacimbi
Amacimbi

Ngalesi sikhathi somnyaka kuba lokuphithizela esabelweni seZansi yemaNdebeleni lapho uzulu osuka endaweni ezitshiyeneyo zelizwe, abuya khona ukuzogola amacimbi. Izakhamizi zakulezindawo zithi zifisa ukuba kufakwe imithetho yokulondoloza imvelo yalumango ezavimba abantu bokuza ukuzogola amacimbi ngendlela etshaphaza leyo mvelo njalo bengasoze bathuthukise leso sigaba.

Akubiza ozwayo eziqintini zeGwanda laseMatobo kulezinsuku lapho uzulu eseqalile ukugola khona amacimbi.Izulu liphuzile ukuna lonyaka okudale ukuthi abemalutshwane amacimbi.

UMnu Lovemore Ncube odabuka eSun Yet Sen eMatobo uthi bakhangelele ukuthi umsebenzi wokugola lokuthengisa amacimbi lawa, uzabancedisa ekufundiseni abantwababo kodwa udubo nje yikuthi asuka ayandelwe ngabantu bokuza.

“Ngilethemba lokuthi okuncane kwakhona khonalokhu esikuphiwa nguNkulunkulu okwendawo yethu okuyikho okwemvelo kuzasiphathisa mhlawumbe lezikolo njengoba zivula nje, okuyikho nje okusidanisayo okusikhalisa kakhulu yikuthi kuba labantu abavela kwezinye indawo abangasobalapha abafika bagole nje amacimbi ethu.”

UNcube uthi njengezakhamizi sebezathatha amanyathelo ngalaba bantu ngoba ikhansili ikhanya ingelandaba ngalokhu okwenzakalayo.

“Lokhu Sinhala ngekhansili , ikhansili yethu ayisimeli kodwa iyayekelela abantu osekudinga ukuthi thina njengabanikazi bendawo sizimisele ukuthi umuntu esidibana laye ongasowalapha siyamxotsha abuyele ngoba ikhansili leyi loba kuthiwa abantu bafika babhadale ukuzogola lawomacimbi leyomali ayikaze isincede ngalutho ngitsho.”

Okugcizelelwe ngesinye isakhamizi seMatobo uNkosikazi Nonhlanhla Mlotshwa oweMaShumba kuWard 4.

“Lo ofisa ukuzogola amacimbi ezigabeni zeMatobo kumbe ezigabeni zalapho okulamacimbi khona akubengumuntu olesivumelwano labantu balapho, abantu bayafika bevela ezigabeni abavela khona bengazwisisi umthetho wesigaba behlala egangeni bengakhulumanga labosobhuku lezinduna zesigaba bafike bagole amacimbi, kuyinto embi esingayithandiyo.”

UMnu April Dube oyisakhamuzi sikaVillage 9 eNyandeni eGwanda North uthi balakho ukusungula ezinye inhlelo zokuziphilisa nxa bengagola lawamacimbi kungela kuxokozela kwabantu abavela kwezinye indawo.

“Lokhu kuwrong ngoba thina asitholi lutho kodwa bona bayathola inzuzo lapho abayakhona , thina nxa sithola lawamacimbi singayenza amaprojects okuziphilisa kodwa uthola ukuthi kuyabe sekuthathwa ngezinye izigaba kodwa singelandlela yokuthi sibenqabele njani.”

UKhansila kaWard 13 eGaranyemba uMnu Miclas Ndlovu uthi sebeleminyaka belwisa ukuthi kubunjwe imthetho ezavimbela abantu bokuza ukuzogola amacimbi kodwa lokhu akukaphumeleli.

“Kwakhulunywa ngakho saze safaka imithetho esithi ngama bylwas kuleminyaka ngiyabona emibili sathumela ugwalo lwethu kuhulumende wezabelo kodwa kuze kube kathesi asikatholi impendulo.Imizamo engenziwe inzima kakhulu ngoba kathesi akukabi lomthetho othi amacimbi ngawalapha kuphela ngoba kathesi ungakhangela bayawahuquluza bathathe bahambe kanti kibo kawakho.”

Inengi lithi ukugolwa kwamacimbi ngabantu abavela kwezinye indawo akuhambisani lombuso wezabelo oweDevolution othi abantu bakulesosigaba kumele bathole ukuziphilisa ngomnotho osendaweni yabo owemvelo okugoqela wona amacimbi.

Abokuza babikwa njalo beqhuba umsebenzi wabo ngobutshapha bengalandaba lokulondoloza imvelo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:44 0:00
XS
SM
MD
LG