amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi zeMangwe Zicela Ukudla, Amanzi Lokuzanceda Izifuyo Ezingasela Madlelo 


Ukudla okuhloliswa abantu eMatabeleland
Ukudla okuhloliswa abantu eMatabeleland

lzakhamizi zesiqintini seMangwe, esigabeni eseMatabeleland South zicela uhulumende ukuba aphange abasize ngokudla, ukubagebhela izibholane lokubadingela ukudla kwezifuyo ezingasela madlelo ngenxa yokungananga kuhle kwezulu lonyaka.

Lokhu kuphume ngesikhathi izakhamizi lezi zisabelwa ukudla, eZimnyama eMqegula Business Center, phansi kohlelo lweLean Food Program, olukhokhelwa yinhlanganiso yamazwe womhlaba eyeWorld Food Program, bemanyene labohlangothi olubona ngentuthuko lenswelo zikazulu kuhulumende weMelika olweUnited States Agency for International Development labe nhlanganiso eyeWorld Vision.

Abanye abathole ukudla ngosuku lolu nguNkosikazi Cecilia Nyoni othi babhekane lendlala eyesabekayo.

"Umangoye uvele uselala eziko emizini ethile loba siphiwa kuhle kuphele ngoba abangatholabga labo bayasicela ngeke udle abanye besidla inqweqe zomlomo. Izifuyo lazo uyahona nje ukuthi kunzima zivele seziqedile khonokho ebesikulimile kwatsha. Uhulumende asizwele bakithi indlala yalonyaka inzima ngoba lezulu lasilela."

Ukhansila kaWard 2 eMangwe, uMnu Tshetshukuza Ngwenya, ucela ukuba uhulumwnde aphathise engakhangeli balalomuntu ngoba uhlupho lusabalele kuzifuyo abalima ngazo lakuzakhamizi.

"Sikhangelele usizo oluvela kuhulumende masinya ngoba abantu bengafa ngebdlala izifuyo asikhulumi.ngakho lakho lokho kudla uma kubuya kungakhethi muntu ngoba sonke silambile kutshile eMangwe."

Ilunga ledale lephalamende elangena phansi kohlelwe lwe-proportional representation eMangwe, uNkosikazi Ndlovu, ucela ukuba uhulumende engalibali izifuyo esezithwele nzima ngokuswela amanzi kanye lamadlelo.

"Sicela uyesifikisela amazwi ethu enjalo kuhulumende ngoba izulu alinanga kahle silendlala embi lapha ungakhangela lapha esimikhona akulabgitsho utshani kodwa thina sisesigabeni sokufuya siphila ngokufuya ngakho uyesicelela ukudla kwethu thina abantu, ukudla.kwezifuyo uyabona lapha sifuye lezimvu uphinde usicelele izibholane amadama awalamanzi."

Ekhuluma eMangwe ngosuku lolu, umphathintambo kahulumende obona ngenhlelo zokuncedisa abaswelayo, uMnu. July Moyo, uchaze ukuba uzahambisa izikhalazo zezakhamizi kuMongameli Emmerson Mnangagwa.

"Ukudla konke elikuphiwayo kuyabe kuceliwe ngumobgameli eWFP, USAID, World Vision China, EU lamanye amazwe sikhuluma sisenjenje kukhona okusendleleni kuvela eRussia. Lami ngizakuyafikisa ilizwi kumongameli ukuthi licele ukudla kwenu lezifuyo kuhlanganisa lamanzi ezibholane."

Uhulumende ngaphansi kogatsha lwezokulima uthi usaphakathi kokuhlolisisa ukuba bangaki abantu abadinga usizo lokudla elizweni lonke jikelele kanye lokuncipha kwamadlelo emaphandleni kubangelwa yikoma okubaselwa yisikhudumezi somkhathi ese-El Nino esihlasele umhlaba wonke.

Uhulumende uthi kusukela ngomnyaka odlule sekufe izifuyo eziphose zifike inkulungwane ezilitshumi -9,875 njalo inani leli lilakho ukwedlula lapho ngoba abanye abakhulumi ukuthi sebefelwe yizifuyo.

EleZimbabwe libhekane lendlala eyesabekayo ngenxa yokungananga kuhle kwezulu nyakenye lalonyaka.

Isigaba seMatabeleland North yiso esihlaselwe kakhulu yindlala ukwedlula indawo zonke zelizwe njalo sihamba phambili ngenani labadinga ukuphathiswa ngokudla.

Lanxa uhulumende esithi abantu abalambayo eZimbabwe lifika izigidi phose ezintathu, 2.7 million, inhlanganiso yeFood and Agriculture Organization ithi inani leli selikhuphuke laya kuzigidi phose ezine, 3.5 million njalo lilakho ukwedlula lapha.

Forum

XS
SM
MD
LG