amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi zeNkayi Zikhala Ngokuswelakala Kwabodokotela Bamazinyo Lamaphilisi Lokunye


Village health worker Rachel Mholi
Village health worker Rachel Mholi

Izakhamizi zesigabeni seNkayi zikhala ngokusweleka kwabongi ezibhedlela kanye lokuqonga kwentengo yemithi ema-phamarcies, besithi inengi livame ukubuyela emakhaya besenhlungwini.

Umsakazo weStudio 7 wethekelele esibhedlela esikhulu seNkayi District Hospital lapho omunye wabongi oveze ukuba selilide ibanga kungelamelaphi wamazinyo, njalo lemitshina eminengi kayisebenzi.

Ukuze ababulawa ngamazinyo leminye imikhuhlane efana labomvukuzane belatshwe, kufuze bebambe umango othatha amahola phose alitshumi besiya koBulawayo. UNkosikazi Agnes Sibanda uthi kwesinye isikhathi baze bayewela eKwekwe bidinga impilo.

“Ufika khonangale kuthiwe i-X Ray kayisebenzi, lumtshina kawukho besebesithi dlulela eMpilo lakho kumele ngihambe ngemali engingelayo, kangidlanga, ngicina ngibuya ngizohawulela ekhaya ikanti isibhedlela sethu sikhulu kakhulu ukuthi nxa ngibulawa liqolo kufuze ngilatshwe hatshi ukuya kwenyindawo.”

Obona ngezempilakahle eNkayi obizwa ngeSilungu ngokuthi yi-Village Health Worker, uNkosikazi Pauline Sibanda, uthi sekuyiminyaka eminengi bengekho esibhedlela lesi abakhipha amazinyo.

“Ekuqaleni babethi kumele kukhangelwe indlu lapho akhitshelwa khona, kodwa okwakhathesi asikabambi kuhle ukuthi osekubambile ukuthi abakhona okhiphayo kubangelwa kuyini ngoba sebesala ngokuthi yana koBulawayo.”

UNkosikazi Sibanda uthi olunye njalo uhlupho yikusweleka kwama ambulance.

“Nxa i-ambulance ingavela iphume lama patients ihambe, ukuthi kube lenye engalandela leyana koBulawayo kubanzima ngoba enye isala igijima khonapha emakhaya, kodwa vele kulohlupho ngoba kwezinye izikhathi uzwa kuthiwa i-fuel kayikho.”

Omunye njalo uVillage Health Worker, uNkosikazi Rachel Mholi, uthi inengi lithathela ngezinyawo kumbe obabhemi bedinga usizo, qede beluswele.

“Omongikazi labo ngabanye abashotayo ezibhedlela, uthi uyafika lomkhuhlane otshiyeneyo, okufana lamazinyo, uyathola ukuthi kuvaliwe lapho akhitshwa khona. Abantu abapheki kuhle, uye ku pharmary kuthiwa hambedinga umuthi oqondane lokugulayo uyetholukuthi ayikho imithi kwezinye izikhathi subhadele uthole ukuthi awukho epharmacy.”

Imizamo yokuxhumana lodokotela ongumqondisi wesabelo seMatabeleland North, uDokotela Admire Kuretu, yehlule ngoba ubengaphenduli imibuzo ayithunyelwe ngumsakazo weStudio 7.

Echasisa kabanzi ngalokhu, umkhokheli wabongi uMnumzana Innocent Dongo wenhlanganiso yeZimbabwe Nurses’ Association, uthi inhlupho lezi zivamile kuzibhedlela zikahulumende ezinengi ngesizatho sokuwa komnotho kanye lemali ephansi ephiwa ugatsha lwezempilakahle.

“Sikhuthaza uhulumende ukuthi ahlolisise ukuba yisizatho esenza kubelenhlupho lezi, lokhu kugoqela njalo iholo labongi, indawo abasebenzela kizo labakusebenzisayo ukuze laba beqhubeke besebenzela kuleli, hayi ukuyadinga idlelo kwamanye amazwe.”

UDongo uthi isifiso sabo yikuba uhulumende aphe uhlangothi lwezempilakahle isilinganiso semali esilitshumi lanhlanu ekhulwini -15 percent yengcebethu kahulumende ukuze inhlupho lezi zilungiswe. Uti kunje sebezinkulungwane ezedlula ezinhlanu asebephume bayasebenza phetsheya, ikakhulu eBhilithane.

Ukuqondisa lokhu, uthi kuviki ephelileyo, ugatsha lwezempilakahle lubamemile ukuzohlafuna ngenhlupho lezi, ethi lokhu ngokwakuqala, njalo balethemba ngempumela yalingxoxo.

Forum

XS
SM
MD
LG