amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi Zibambisana Labahlala eSouth Africa Ekwakheni Ikilinika Ezanceda Abantu Abafika 30,000


Abanye abantu abakha ikilinika eSomnene. (Photo: Ezra Tshisa Sibanda)
Abanye abantu abakha ikilinika eSomnene. (Photo: Ezra Tshisa Sibanda)

Abadabuka eZimbabwe asebehlala kwele South Africa baphakathi komsebenzi wokwakha ikilinika, eSomnene esabelweni seMatabeleland South ekhangelelwe ukuzanceda abantu abangaba zinkulungwana ezingamatshumi amathathu – 30,000 abahamba umango omude ukuyadinga usizo lokwelatshwa

Ngomnyaka ka 2013 izakhamizi zaseSomnene lezizalwane zakulindawo esezihlala phandle kwelizwe zakubona kufanele ukuthi zakhe ikilinika yokuphathisa abahlali balumango. Batshaya izitina bathenga lesamende baqala ukwakha ikilinika.

Ikilinika eyakhwa eSomnene ngabadabuka eZimbabwe abahlala kwele South Africa lezakhamizi. (Photo: Ezra Tshisa Sibanda)
Ikilinika eyakhwa eSomnene ngabadabuka eZimbabwe abahlala kwele South Africa lezakhamizi. (Photo: Ezra Tshisa Sibanda)

UKhansila uMnu. Land Ndebele, waseSomnene, uthi abantu bavumelana ukwakhe ikilinika le ukwenzela ukunqabela ukumemetheka kwemikhuhlani etshiyeneyo.

“Sesiqedile ukufaka uphahla kucele lakuqala. Umsebenzi esesiwuhambile abantu bezitshayela izitina bezilethela izamende beletha amanzi, obhilida bengabakhonapha, izinto zonke sibone zizinhle kakhulu. Besikhangelele-ke ukuthi sisiyaphambili siyakwakha ama-nurses cottages sithanda ukulibonga futhi abaku diaspora lithunganyelwa nguPhangisani Ncube, umsebenzi abawenzileyo ngamasamende ngemali langakho konke okunengi."

Bakha ikilinika eSomnene ezanceda abantu abafika inkulungwane ezingamatshumi amathathu - 30,000. (Photo: Ezra Tshisa Sibanda)
Bakha ikilinika eSomnene ezanceda abantu abafika inkulungwane ezingamatshumi amathathu - 30,000. (Photo: Ezra Tshisa Sibanda)

UMnu Fiyosi Nkomo, umsekeli kanobhala jikelele weSomnene Clinic Project, uthi ikilinika le isizaphela ukwakhiwa.

"Sesile okweneleyo ukuthi singayifulela njalo sifake amafloors siyenze lepaving emkotweni wethulo ophambi kweclinic laphana. So, khathesi isamende esilayo esifuna ukuyisebenzisa sile 61 bags only sishota nge 200 bags."

UMnu. Ferguson Sibanda, omunye njalo odabuka esigabeni lesi, uthi abantu basebenze ngamandla wonke ukwenzela ukulungisa ikilinika le.

"Lokhe siqalise ukwakha nje lokhe siqhuba siyasilela lapha lalaphayana kodwa hayi kuyahamba abangaphandle kwamazwe kubo South Africa balokusixhasa kodwa ke kuqakathekile ukuthi sizabe lokhu sisebenza sisiyaphambili."

Kulabosomabhizinisi beSomnene abancedisayo labo kuloluhlelo abagoqela uMnu. Ben Vuka.

Izakhamizi zibambisana labadabuka eZimbabwe abahlala kwele South Africa ukwakha ikilinika eSomnene esabelweni seMatabeleland South. (Photo: Ezra Tshisa Sibanda)
Izakhamizi zibambisana labadabuka eZimbabwe abahlala kwele South Africa ukwakha ikilinika eSomnene esabelweni seMatabeleland South. (Photo: Ezra Tshisa Sibanda)

"Besicela bakithi ukuthi sisemsebenzini weclinic okuzama ukuthi sibe leclinic pho kulobuzimanyana ukuthi siyiqede siyakhala sibili ukuthi nxa siqancediseka iclinic le izasincedisa ikakhulu njengoba sokuvuke lomkhuhlane wonalowu we Covid ukuthi ma ngabe omunye wethu kumbe ubanjiwe kumbe yini khonapha esigabeni sakithi abantu bancediseke."

Abantu beSomnene bahamba imango emide ukuyadinga usizo lokwelatshwa emakilinika akude lalapho abahlala khona, eseduze ingumango ongamakilometre edlula alitshumi lanhlanu.

Ugogo uNkosikazi Mpofu uyaluthakazelela uhlelo lokwakha ikilinika le uveza injabulo enkulu ngomsebenzi omkhulu oqhutshwa yinzalo yalumangu.

"Besihamba umango omude,omude kakhulu singakwanisi ukuthi nxa ungela mali vele angeke uyefika ngenyawo, besithwele nzima okumangalisayo, so siyakha iclinic yethu sicela uncedo."

UNkosazana Silibaziso Ndebele, esinye isakhamuzi salumango, uthi balesifiso sokuthi ikilinika iphele ukwakhiwa kodwa izandla zimfitshane.

Bakhulumisana ngokuqedisa ukwakha ikilinika yeSomnene esabelweni seMatabeleland South. (Photo: Ezra Tshisa Sibanda)
Bakhulumisana ngokuqedisa ukwakha ikilinika yeSomnene esabelweni seMatabeleland South. (Photo: Ezra Tshisa Sibanda)

Esinye Isizalwane seSomnene esidume kakhulu, uDr Themba Bhule, osesebenzela kwele Australia uphathisa kakhulu kunhlelo zales’isigaba. Ubemelwe nguMnu. Losper Mpande.

"Sibusiswe nguDokotela Themba Bhule ngemali efika US$1,000 ukuthi encedise ukuthi izakhamuzi ezizabe zisebenzisa leclinic kube lamanzi ahlanzekileyo ngokudrilla iborehole."

Omunye wabakhokhela uhlelo lolu obona ngokuqondiswa komsebenzi, uMnu. K.K. Sibanda, ukhuthaza uzulu okwamanje lanxa engaveli eSomnene kumele ancedise.

"Esikucela kakhulu bakithi yikubambisana ukuthi into le iziphutshe. Ngeke iphutshe singancedisananga sidinga uncedo ebantwini bonke abazalwa khonapha eSomnene, labangazalwa eSomnene labangahlobani lathi ngoba iclinika le iyakhelwa wonke umuntu wonke akulamuntu ozafika lapha eclinic engatholi uncedo ngoba kazalwa lapha ngoba kahlobani lomuntu even if ungasosizalwane seZimbabwe siceluncedo bantu bakithi."

Lanxa umsebenzi wokwakha ikilinika yeSomnene uke waphazamiseka nyakenye ngenxa yokuqhamuka komkhuhlane weCoronavirus eZimbabwe, ikhangelelwe ukuqala ukusebenza ekupheleni kwawonalo umnyaka ka 2021.

Abantu balindawo bathi bakubona kuqhakathekile ukuthi bazenzele inhlelo zabo zentuthuko bengahlaleli izandla belinde uhulumende ukuthi abasize.”

Okubajabulisayo bathi yikuthi inzalo yalesisigaba esisebenzela kwamanye amazwe ayikhohlwanga lapho edabuka khona, sebenelise ukukhulumisana basungula lolu hlelo lokwakhiwa kwekilinika belethemba lokuthi luzathi luphela kusungulwe ezinye inhlelo zokuthuthukisa lumango.

Izakhamizi Zakha Ikilinika Ezanceda Abantu Abafika 30,000
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:00 0:00


XS
SM
MD
LG