amalinks wokungena

Breaking News

'Ukuyekethisa Imithetho Kumemethekisa Ukunathwa Kwezidakamizwa'


Ijaha elisakhulayo linatha utshwala obubizwa ngokuthi yiBronco. (Photo: Memory Muzenda)
Ijaha elisakhulayo linatha utshwala obubizwa ngokuthi yiBronco. (Photo: Memory Muzenda)

Abasinda ekuthatheni okudakayo elizweni bakhalaza kuhulumende ukuba avuselele ukusetshenziswa kwemithetho eyayilondoloza abantwana ukuba bangaze bathatha okudakayo elizweni ngoba isimo saso sibikwa siqhubeka sisiba sibi elizweni.

UCentre Bravo, osebenza labenhlanganiso ye Zimbabwe Civil Liberties and Drug Network, ngomunye wabasinda kwezokuthatha okudakayo.

Uthi ukuyekethiswa kwalemithatho ingasasetshenziswa ngokufaneleyo, ngokunye kosekubangela ukuqonga kokuthathwa kokudakayo kubontanga.

Imithetho, uCentre uthi kumele yiyo eqondisa ukuvimba ukusabalala kwaloludubo lokuthathwa kokudakayo.

UNkosazana Lillian Ndlovu, isakhamuzi semzini weHatcliff, eHarare, omunye laye osinde kwezokuthatha okudakayo, uthi zinengi izizatho ezibangela ukuba umuntu, ikakhulu abasakhulayo njengaye, bathathe okudakayo. uMaNdlovu, uqale ukukuthatha ngemva kokulahlekelwa ngunina ngomnyaka ka2000.

Sibikwa siqhubeka sisiba sibi, isimo sokuthatha okudakayo eZimbabwe, ikakhulu kwabasakhulayo, kungenani ukuba basemadolobheni loba emaphandleni.

Umsekeli wohlangothi olubona ngezabahlaselwa yimikhuhlane yenqondo elizweni, uNkosikazi Shelly Dorcas Sithole, uthi njengohulumende bakhathazekile ngalesi.

Unkosikazi Sithole uthi lemithi okumele ithengwe ngokulotshelwa ingcwadi ngodokotela ama Prescribed medicines, ngokunye osekusetshenziswa ngendlela engayisiyo, ngabasakhulayo laba.

Lanxa sebelatshiwe, uNkosikazi Sithole uthi babuyela kokuphela esibhedlela njengoba bezophinde bakuthathe njalo okudakayo lokhu, lapho sebelatshiwe, baqonqoselwa ukuba behlukane lakho. Okusuka kube ngumthwalo omkhulu kuhulumende, oqhubeka esiba lendleko yokubelapha, ikanti leyo mali kungebikade izosetshenziswa kokunye.

Abezempilakahle bathi, liqhubeka liqansa inani labasakhulayo, ikakhulu abesilisa, abathatha okudakayo ngezizatho ezehlukeneyo, okubalisa ukuswela okokwenza lalapho besanelisa.

Abohlangothi olubona ngezokuthathwa kokudakayo lokudalwa kwamacala enhlanganisweni yomanyano wamazwe omhlaba, i-United Nations Nations Office on Drugs and Crime, bebika ukuba phose amakhulu amabili ezigidi zabantu umhlaba wonke, besebenzisa okudakayo ngokungekho emthethweni, okubalisa imbanje, cocaine, mandrax lokunye okutshiyeneyo.

XS
SM
MD
LG