amalinks wokungena

Breaking News

Izikolo Zikhuthazwa Ukuba Zingakhwezi Imbadalo YamaSchool Fees Zingatholanga Imvumo kaHulumende


Osaphethe isikhundla somphathintambo wogatsha lwezemfundo ye Primary le Secondary, uNkosikazi Kirsty Coventry.
Osaphethe isikhundla somphathintambo wogatsha lwezemfundo ye Primary le Secondary, uNkosikazi Kirsty Coventry.

Uhulumende weZimbabwe uthi akasoze angenele edabeni lokukhwezwa kwenhlawulo yezifundo yamaschool fees, ezikolweni zamaBoarding lezizimeleyo njengoba abazali bezikhethela ukusa abantwababo kulezo zikolo.

Ngasikhathi sinye uhulumende uthi ezikolweni zakhe akumelanga abaphathisikolo bakhweze inhlawulo yama school fees bengatholanga imvumo kugatsha lwezemfundo loba ukuncitsha abantwana impumela yemihloliso ngoba balezikwelede.

Emhlanganweni lentathelizindaba owenzelwe eQuality International Building, osaphethe ugatsha lwezemfundo ye Primary le Secondary unkosazana Kirsty Coventry uthi akukho emthethweni ukwalela izifundi ukuthola impumela yemihloliso ngoba abazali bengaqedanga inhlawulo yezifundo.

“Abaphathi bezikolo bayaxwayiswa ukuba bakhokhele bazikhokhele lezo zikolo ngendlela eyiyo. Injongo ingeyokuthi umntwana wonke atholiswe imfundo ezokumsiza kwelakusasa, babe ngabanelisa ukuphatheka kumisebenzi yokuththukisa ilizwe.

Makwenziwe imizamo yonke ukubona ukuba leyomfundo kungefinyelelwa ngumntwana wonke ”.

Okusekelwe ngunobhala wogatsha lolu, unkosikazi Tumisang Thabela othe abazali bamangalele iziphathamandla eziphambana lomthetho.

“Sikhuluma nge fees kanjalo, ngithanda njalo ukukhumbuza abazali ukuthi sikhuluma nge fees eye tuition, abantwana kabavunyelwa ukuthi babuyiselwe emakhaya ngoba kabhadalanga I tuition fees.

Kodwa uma wena mzali ungakhetha ukuthi umntwana aye eBoarding, kufanele umbhadalele ukudla, kambe angadla ukudla kukabani uma ungabhadalanga.

Siyanxunsa njalo abazali ukuthi nxa kulezinto ezingalunganga, lisazise, silinga ngakho konke okusemandleni ethu ukuthi siliphathise, abantwana bangadutshwa lutho ekudingeni imfundo ”.

Wengeze ethi kodwa uhulumende kenelisi ukungenela okwenzakala ezikolweni zama Boarding lalezo ezizimele ezama Private Schools okwabo beqondana lezikahulumende lomanisipala kuphela.

“Ama Private Schools bazali lawo njengama Boarding Schools, lukhetho lomzali.

Nxa usukhethile, akula ngendlela uhulumende angabuya athi azokuthi hatshi isikolo singasebenzingoba uyabe uthe amaPublic Schools awuwafuni, ufuna i Private School.

Yikho asingeke njengohulumende siqalise ukuthi bangabi le Fees ezihambelana labo.

Kodwa labo bafanele balandele umthetho nxa beaplayela ama Fees kithi, bafanele babe lemvumoyokuthi bathole i fees zonezo bengakaqalisi ukuthini, balinike njengabazali ukuthi i Fees zika January 1 2020 yilezi ”.

Umnumzana Trevor Vimbelela ongumzali usola khona ukuthi uhulumende abelokhe etshayela iziphathamandla ezikolo imithetho endaweni yokuba alungisise isimo sezomnotho okuyiyo inkinga uzulu abhekane layo.

“Uhulumende kalungise umkhonomi, uhulumende kalungise imali yelizwe, sibe lemali ethengayo eyokuthi siyakwanisa lathi ukuthi siyakhetha ukuthi abantwana baya ngaphi.

Khathesi we are left we are left with no option, abantwana bethu bazabe besiyafunda emizini, emalokitshini, emizini, ama Private Schools lawana which are not registered.

An sizabona ukuthi i quality ye education yethu izabe inganelisi ukuthi abantwana bethu baphumelele in life.

Therefore, thina sifuna ukuthi i Government lezikolo bakhulumelane and they reach a consesus ukuthi we need this, we need a certain amount ukubhadalela abantwana bethu ”.

Omunye njalo umzali, unkosikazi Nokuthula Bhengu uthi lanxa kusemthethweni okutshiwo nguhulumende kuzophazamisa indlela izikolo eziqhuba ngayo umsebenzi.

“ Ukuthi imfundo iqhubekele phambili sekuzaba nzima ngoba ababalisi bengenelisa ukuthi bengafundisi abantwana nxa kungela mali ngoba kuyafunakala ama resources esikolo ngoba i Fees.

Kungaba ngcono ukuthi ama parents lesikolo, nbahlanganyele phakathi ukuthi imfundo iphumelele ngoba bengamelela ukuthi i government ivumele ukungezelelwa kwe Fees, kwesinye isikhathi iyaphuza.

Le situation ekhona khathesi, izinto ziyakhwela mahlayana nje so ngibona kungcono ukuthi abazali lesikolo kuhlanganyele phakathi, kukhulunyisanwe and then bebone i way forward ”

Inengi labazali laloba lisamukela nenjabulo inyathelo lokungabanjelwa kwabantwana impumela yemihloliso inengi lithi uhulumende azama ukukulungisisa ayisiso sisusa senhlupho ababhekane lazo kodwa kuyisimo somnotho elizweni jikelele.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:11 0:00
XS
SM
MD
LG