amalinks wokungena

Breaking News

Iziphepheli Ezidabuka eZimbabwe Ezihlala eBotswana Ziyesaba Ukubuyela Ekhaya


Ezinye iziphepheli ezihlala eDukwi Refugee Camp
Ezinye iziphepheli ezihlala eDukwi Refugee Camp

Ngesikhathi kuleziphepheli zeZimbabwe ezihlala enkambeni yeDukwi Refugee Camp kwele Botswana seziqalile ukuphindela ekhaya, kulezinye ezitshaya phansi ngenduku zisithi kaziphindeli ekhaya ngoba zesaba ukukhahlanyezwa nguhulumende kaMongameli Emmerson Mnangagwa.

Bekulezizalwane zeZimbabwe ezingamakhulu phose ayisikhombisa ezaziphephele kwele Botswana, ezihlaliswe enkambeni yeDukwi ezaphiwa isaziso sokuthi kumele ziphindele ekhaya kusiyafika umhlaka 31 Mpalakazi.

Inengi ngelabalekela udlakela olwaqhamuka ngaphambi kokhetho lokudinga umongameli ngomnyaka ka 2008, olwabona abanye belahlekelwa ngumphefumulo, kukanti abanye basala bengela zindlu.

NgoMvulo langoLwesibili, iziphepheli ezilikhulu lamatshumi amathathu lanhlanu (135) ziphindele eZimbabwe. Lokhu kuza ngesikhathi uhulumende weBotswawna efake isiqondiso sokuthi zonke iziphepheli zeZimbabwe zibe sezibhalisile amagama ukuthi ziyaphindela umhlaka 31 Mpalakazi engakafiki.

Isikhulumi seziphepheli, uMnu. Bhekimpilo Weza, ngomunye othi kazimiselanga ukuphindela ekhaya ngaphansi kukahulumende obusayo khathesi. Uthi abanye lokhe belokudonda ukubhalisa ukubuyela ekhaya ngoba belokhe belembuzo engaphendulwanga.

“Abaseleyo, ngabalama concerns, kakhulu ngabantu abakade bephakathi kwezombusazwe. Baseselokwesaba okuthize, kodwa uhulumende ufuna ukuvala indlebe engalaleli izikhalazo zabantu.”

Abanengi basola ukuthi ohulumende bamazwe womabili babambe ngamandla ukuthi baphindele ekhaya, kungela kukhathala ngempilo zabo kusasa.

Esinye isiphepheli esithi asifuni ukuphindela ekhaya, uMnu. Wasu Chibi, uthi kunengi okungalungiswanga, okwenza ukuthi bayesabe ukubuyela ekhaya.

“Angeke sihambe khathesi, ngani, ngoba umbuso weZANU PF ulokhe ukhona. Siyawazi lowana umbuso ubugebengu babo. Siyakwazi ukuthi uma sifika inhloli zeCIO ziyabe zikhona.”

Ohulumende beZimbabwe kanye leBotswana bahlangana nyakenye bavumelana ukuthi isimo sesizinzile ukuthi iziphepheli ziphindele.

Lokhu, ngemva kokuba iZimbabwe iqale yalandula ukuthi ilezizalwane zayo eziyiziphepheli kweleBotswana. Kulemuli ezidlula amakhulu amathathu, ezilokhe zingakabhalisi ukuthi zizaphindela ekhaya.

Abehluleka ukubhalisa, baza phathwa njengabantu abangene kweleBotswana okungekho emthethweni, njalo abasoke bathole imali evela kunhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba, kuhlangothi olubona ngeziphepheli olweUnited Nations High Commission on Refugees.

Iziphepheli eziphindeleyo ziphiwe amadola eMelika angamatshumi amathathu ($300) umuntu ngamunye, kukanti abantwana abangaphansi kweminyaka elitshumi kade bethola ikhulu lamadola eMelika ngamunye.

XS
SM
MD
LG