amalinks wokungena

Breaking News

Umhlaba Unanza Usuku lweWorld Refugee Day AbeZimbabwe AbaseSouth Africa Bekhala


Abantu behlabela emkhosini wokunanza usuku lweziphepheli olwe World Refugee Day eSouth Africa
Abantu behlabela emkhosini wokunanza usuku lweziphepheli olwe World Refugee Day eSouth Africa

Izizalwane zeZimbabwe eziphephela kweleSouth Africa zithi zikhathazekile ngokusweleka kwesiqiniseko sokuthi zingabuyela ekhaya kazisoke zihlukumezwe, kantike bathi laseSouth Africa uhulumende usekwenze kwaba nzima ukuthi bavuselele amapermit abo okuphephela.

Asimmele ubandlululo ebantwini abadabuka kwamanye amazwe
Asimmele ubandlululo ebantwini abadabuka kwamanye amazwe

UMnumnzana Gift Nhidza ofike kweleSouth Africa ngo 2007 ezodinga ukuphephela ngemva kokuba ephose wabulawa ngezombusazwe eZimbabwe, yena ke uthi lobanje inengi lithokozela ilanga leziphepheli lamhlanje, yena udane kakhulu njengoba kuze kube lamhlanje ulokhu esebenzisa iphetshana okudingeka alivuselele kabili ngomnyaka.

Nalapha kunzima because even nalabo abanawo ama asylum, ma ureporta khona uthi urenewe i asylum yakho, bayayidabula then bayakubopha vele ushone lapho eLindela,” kusho uNhidza.

UNhidza uphinde wathi okunye okwenza impilo ibenzima kakhulu yikuthi leZimbabwe isimo sezombusazwe kasikakulungeli ukuthi usengabuyela ekhaya engahlukuluzwa.

Esinye njalo isizalwane seZimbabwe, uMnumnzana Inchase Asiti uthi njengesiphepheli ayikho into angayithakazelela kwele South Africa ngoba bahlangana lexenophobia emphakathini kanti lohulumende usenze kwaba nzima ukuthi bavuselele amapermit abo okuphephela.

Ma ubuya eZimbabwe into yokuqala bayakubheka njengokuthi uyi economic migrant. Ababheki ukuthi eZimbabwe khona vele e war torn country is much better than i situation yaseZimbabwe perse,” kusho uAsithi.

ISouth Africa ithakazelela ilanga leziphepheli lonyaka phansi kwesihloko esithi ‘Ngima leziphepheli’. Ngalesi sihloko uhulumende uthi ukhuthaza izizalwane zakuleli ukuthi zemukele iziphepheli hatshi ukuzihlasela.

Kodwa uAsiti uthi uhulumende ukhulume okunye ngapha wenza okunye okwehlukileyo njengoba bona balokhu behlukunyezwa ngitsho lasemahofisini kahulumende nxa bedinga usizo. Ukhuthaza iziZalwane zeZimbabwe ukuthi zisebenzise ukhetho oluzayo ukuguqula izinto.

Kodwake isiphathamandla sikahulumende edolobheni leGoli okugatsha olubona ngenhlalo kazulu umnumnzana Robinson Sathekge, uthi njengohulumende bazama ngazo zonke indlela ukuthi iziphepheli zemukeleke.

Embikweni owethulwe lugatsha lwendaba zasekhaya lolugatsha luthi luphakathi kokuqhuba inhlelo ezihlose ukuthi iziphepheli lamalungelo azo kuhlonitshwe njengalokhu okutshiwo yisisekelo sombuso.

Udaba Esilethulwe NguBenedict Nhlapho
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:26 0:00

XS
SM
MD
LG