amalinks wokungena

Breaking News

Kunanzwa Usuku lweDay of the African Child Abatsha beZimbabwe Bekhala


Ostallos Siziba
Ostallos Siziba

Abasakhulayo beZimbabwe sebekhuthaze uhulumende ukuba agcwalise izimiso ezikusisekelo sombuso welizwe ezenza ukuba kuhlonitshwe amalungelo abo.

Batsho lokhu ngesikhathi kunanzwa usuku lwabatsha ezwekazi leAfrica olweInternational Day of the African Child ngoLwesithathu.

Ilanga leli linanzwa ngamazwe atshiyeneyo kukhunjulwa abasakhulayo bakweleSouth Africa abafika phose amakhulu amabili abadutshulwa babulawa ngamapholisa kahulumende wabelungu owawuncindezela abensundu oweApartheid ngo1976 ngesikhathi betshengisela elokitshini leSoweto besola uchuku lwabelungu kanye lokufundiswa ulimi lwesiAfrikkans ezikolo.

Ukutshengisela lokhu kwaziwa ngokuthi yiSoweto Uprising.

Abasakhulayo beZimbabwe bathi bayabakhumbula abafeka kuchuku lolu. Kodwa bakhala ngengxaki ezigoqela ukusilela kwemisebenzi, ukudula kwemfundo lokuvalelwa phandle kumathuba amabhizimusi.

Bakhala njalo ngokuba uhulumende kafuni kuzwa imibono yabo nxa ebumba inhlelo zempumelelo yelizwe kanti abesifazana bona bathi lezonhlelo kazibanakekeli.

Unobhala jikelele weMDC Alliance uMnu Ostallos Siziba uthi indlela abatsha bakweleSouth Africa abalwisa ngayo ubuhuquluzi ngesikhathi kokutshengisela eSoweto kubapha isibindi.

“Thina esikufundayo ngokuthakazelela uJune 16, yikuthi kumele sizimisele ukulwela inkululeko yeZimbabwe, ikakuhlu sifunda kuPetersen ukuba kunzima ukulwela inkululeko ngoba sizakhunjulwa ngenxa yemisebenzi yethu kumbali yelizwe,” kutsho uSiziba.

Amazwi kaSiziba asekelwe ngomunye osakhulayo uMnu Pride Mkono, yena othi abatsha kumele bezimisele ukulwela lokhu abakukholwayo.

Uthe: “Ilanga leli esikhumbula namhlanje lisifundisa ukuthi njengabasakhulayo kumele sibe lezibindi. Sibe silwisane lobuguvu osobukhona kuleli ngenxa kahulumende kaMnangagwa.”

Kodwa osakhulayo weZanu PF uMnu Mabutho Moyo uthi ilanga leli libakhumbuza ucuku lwabelungu okungamelanga lukhohlwe langoba ngubani.

“Leli lilanga eliqakathekileyo, nxa sikhangela intsha yezwekazi leAfrica, bathi sokwanele ukuba sincindezelwe ngamabhunu. Kwachitheka igazi elaba yintanga eyahluma yaletha uzibuse kweleAfrica,” uMoyo utshele iStudio 7.

Osakhulayo ophila ngokuthengisa, uThando Gwinji, uthi yena okumzwisa usizi yikuba isikhathi seCovid-19 sesenze impilo yabatsha yabanzima kakhulu.

“Lilanga elikhuthaza ukuba sinanzelele amalungelo abantwana labontanga. Sekwedlule iminyaka engamatshumi amane selokhe amazwe eAfrica, avuma ukugcina amalungelo abontanga. Ngenxa yomkhuhlane weCovid-19 sesibuyele emuva kakhulu ekunanzweni kwamalungelo lawa,” kuchasise uGwinji.

Abanye bathi abasakhulayo kumele baphakame balungiselele ikusasa labo ngokubhalisela ukuvota kukhetho oluzayo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:02:22 0:00

XS
SM
MD
LG