amalinks wokungena

Breaking News

Kunengi Okubangele Ukuthi Izifundi Zingaphumeleli Emihlolisweni ka"O" Level, Kutsho Abezemfundo


Zimsec
Zimsec

Abakuhlangothi lwezemfundo bathi kulezizatho ezinengi ezibangele ukwehla kwesilinganiso sabaphumelele emihlolisweni ekaForm 4, yanyakenye.

Lokhu kugoqela ababalisi abasebenza bekhonona bekhala ngeholo kanye lendlela zokufundisa ezisetshenziswa ezikolweni zikahulumende lapho isilinganiso sokungamatshumi ayisikhombisa lanhlanu ekhuluwini - 75% sabafundi bengabemaphandleni okungatholakali amagagasi eradio, akamabonakude loba awobulembu beinternet.

Embikweni wakhe ngesikhathi esazisa ngempumela yomhloliso wanyakenye ka Form Four, umgcinisihlalo wohlangothi olubona ngezemihloliso olwe Zimbabwe School Examinations Council - ZIMSEC uMnu. Eddie Mwenje utshele intathelizindaba ukuba impumela le, itshengisa ukuba abafundi bezamile nxa kukhangelwa inkinga abakade bebhekane lazo ngenxa yokuvalelwa emakhaya phansi kweziqondiso zeCOVID - 19 lockdown.

Kodwa abazali labakunhlanganiso ezimela ababalisi bona bathi kunengi ukubangele lezi simo hatshi ubhubhane lwe COVID-19 kuphela.

Umgcinisihlalo wohlangothi lwezemfundo phansi kwenhlanganiso yeZimbabwe Confederation of Public Sector Trade Unions - ZCPSTU, ekhokhela njalo eyababalisi eye Zimbabwe Teachers Association – ZIMTA, umnumzana Richard Gundane uchasisa kabanzi ngalezi zizatho.

“Kungani ababalisi bekulesi simo sokuba behluleka ukuya emsebenzini?. Kungoba okweminyaka eminengi, ababalisi bethola iholo elinganeliyo. Esikhathini sangemuva kwakulendlela eyayisenziwa ngayo. Wawuthola ukuba umbalisi wayeholiswa iholo elalilingana lemali eyayibhadalwa yisifundi sinye, esikolo se boarding, nge term kodwa akusenjalo. Singakhangela imali ezihlawuliswa emaBoarding Schools lezamaMission, zifika phose kubo $800, kulezo zifundi eziqalayo kodwa umbalisi eholiswa i$200.”

Umnumzana Ian Masiye yisakhamuzi sasemzini weTafara oseHarare, olomntwana ongazange aphumelele kuhle kulomhloliso uthi akasoli abantwana.

“Uhulumende wayemele ukuthi ngaye wema, waba lokubekezela ukuthi into ziqale zilunge, abantwana bafunde, bafunde sibili ukwenzela ukuthi nxa ama results ephuma sibe kwazi ukuthi eqinisweni bafundile. Kodwa lokhu okwakhathesi, hayi, kuyadanisa sibili.”

Ingcwethi ecubungula ezokuhlalisana kukazulu lezombusazwe umnumzana Tjenesani Ntungakwa upha umbono wakhe phezu kwaloludaba.

“Abantu kabasahlangani ngokuthanda kwabo, sekusesabisa ukuthi abantwana babuthane ezikolo. Uhulumende laye, isiphatho sakhe sababalisi, lalokho ukuthi ezikolo bekungasela into ezingasetshenziswa yikho lakho okulethe lokhu ukungaphumeleli okade kufunakala. Lokhu abathi yi E-Learning, okumele kuhanjwe kusetshenziswa amaComputer, iZimbabwe ma sikhangele bathi inengi labantu lisemaphandleni. Mina ngibona njalo futhi ukuthi kungaba ngolunye udaba lolo olubangele ukuthi kungabi lokuphuma kwempumelelo eyabantwana akade bebhala i “ O ” Level.

Konke lokhu okwenzakalayo uNtungakwa uthi kubangelwe yikungazinikeli kukahulumende ukudinga amacebo okukulungisisa.

“Akuselambono owenkokheli zethu, ukuthi iSector le esithi ngeye Education, eyokufundisa, iphakame ibe yinto ehloniphekayo. Okwakhathesi, sekumphonkwenziwa nje santando, even izikolo zikahulumende, sezilokunengi abakufunayo abantwaneni okukade kungekho ekufuneni kukahulumende. Izimali zababalisi ezamabhasi, into zonke lezi ezinjalo, akusela sizatho kumbeni akusela political will, ikakhulu inkokheli zethu lezi, ukuthi kuphakanyiswe uhlangothi lwezemfundo.”

Abenhlanganiso yababalisi abafundisa emaphandleni eye Amalgamated Rural Teachers’ unions of Zimbabwe - ARTUZ bethule umbiko bethi bakhathazekile kakhulu ngokwehla kwesilinganiso sabaphumelele kulomhloliso ngesilinganiso sokufika phose okuyisikhombisa ekhulwini (6.8%) nxa kuqathaniswa lempumela yomhloliso munye ngomnyaka ka 2019.

Njengesilinganiso samantombazana aphumelele kule imihloliso, sona, sehle sisuka kokwedlula okulitshumi ekhulwini-10.6% kuthi esabafana saya kwesiyisithupha lengxenye-6.5%, okuyisibonelo sokuba kawalingani amathuba.

XS
SM
MD
LG