amalinks wokungena

Breaking News

Kunengi Osokubangela Ukuqonga Kwentengo Yemphahla eZimbabwe Kutsho Ingcwethi Ezicubungula Ezomnotho


Intengo yemphahla ezitolo
Intengo yemphahla ezitolo

Abenhlangothi ezitshiyeneyo kwezomnotho bathi kunengi okubangela ukuqonga kwentengo yempahla edingakalayo yansuku zonke okugoqela ukuthi ilizwe kalisalungisi into ezinengi kanye lokuvalwa kwemisebenzi ngaphansi kweCOVID-19 Lockdown.

Lokhu kuza ngesikhathi uzulu eqhubeka ekhala ngentengo yemphahla esithi akasanelisi ukuthenga okudingakalayo empilweni, selokhu kwabekwayo iziqondiso zeCOVID-19 Lockdown.

Unkosikazi Shelly Sibanda wakoBulawayo ophila ngokuthengisa, uthi umumo oseZimbabwe okwamanje ubathwalise amagabha avuzayo.

“Sokusiphatha nzima kakhulu ukuthi siphile elizweni lethu leli, sithola wonke amaBasic Commodities. Ngoba kumele vele umuntu at least, isitshwala sibe khona, sibe affordable, impuphu wonke umuntu enelise ukuthenga. Nxa uzathenga i10Kg, inyanga vele kayisafiki, lokhu sekusithwalisa nzima. Okunye futhi abantwana abayi esikolo batshona bekhona endlini, ekuseni, emini, ntambama bafuna ukudla. Sizapheka isitshwala ekuseni, sipheke isitshwala emini, ntambama, impuphu yakhona kayihlali, khonapha idula. So, hayi, akusiphathi kuhle lokho shuwa. ”

Unkosikazi Rosemary Shumirai Chikarakara Mpofu owenhlanganiso ebona ngelungelo labathengi eye Consumer Council of Zimbabwe, ulandisa ngokuthi sibi okungakanani isimo kubathengi.

“Singakhangela lonyaka, sikhangela from january to June sibona ukuthi ngoJanuary kwakufunakala iZW$25, 998 - 97, ngoFebruary kwakufunakala iZW$35, 543-30, ngoMarch kwakuyiZW$35, 703-41. Kuthi ke ngoApril kwakuyiZW$35, 879-92, ngoMay yayiyi ZW$39, 141- 98, ngoJune kwaba yi ZW$40, 237-92. So singakhangela imali leyi, kutshengisela ukuthi khona imuli elabantu six, siqalisa ngoJanuary kwakuyi ZW$25, 000-00 sesiyafika kujune kwasekungama fourty. Ngakho ke intengo yezinto zonke ibilokhe ikhwela. ”

Umnumzana Lubani Nondo, ingcwethi ecubungula ezenotho leozmbusazwe uthi kunengi okubangela ukuqonga kwentengo yempahla nalesi sikhathi.

“Okumqoka kulakho konke singathi ngezombangazwe zelizwe, yizo ezizatshona ziyenza ukuthi intengo yethu iye phezulu, impilo yamaZimbabweans ibe nzima. Izimbabwe ngeke uyikhangele iyiyo yodwa, asikhangele amanye amazwe, aku condition efana leZimbabwe. Ungakhangela iVenezuela, ukhangele i-Argentina, ukhangele iSudan le Lebanon, intengo yempahla kulawo maCountries iya phezulu ngendlela emangalisayo. Kodwa kulento eyodwa eyenza ama-countries lawa afanane, kwezombangazwe akumanga kuhle. So ngokunjalo ngeke sithi iZimbabwe izakuba right nxa ezombangazwe ingazilungisanga. ”

Umpathintambo wezokuthengiselana unkosikazi Sekayi Nzenza yena uthi uhulumende uzimisele ukunakekela abathengi sikhathi sonke.

“Njalo sibone ukuthi umthengi uyanelisa ukuyifinyelela leyo mpahla edingakalayo ngentengo elungileyo. Udaba lokuqonga kwentengo yempahla, luyasikhathaza lathi njengogatsha lwezokuthenga lokulungiswa kwempahla. ”

Intengo yokudingakalayo okugoqela impuphu, amafutha okupheka, itshukela, iFlour, iGas yokuphekisa lokunye iqhubeka iqansa kokuphela osekusenza abantu behluleke ukukuthenga.

XS
SM
MD
LG