amalinks wokungena

Breaking News

Kunikwa Imisakazo Emithathu Yezabelo AmaLicense Okusakaza


Abenhlanganiso yemisakazo yezabelo eyeZimbabwe Association of Community Radio Stations
Abenhlanganiso yemisakazo yezabelo eyeZimbabwe Association of Community Radio Stations

Lamukelwe ngenjabulo inyathelo lohlangothi lukahulumende olwe Broadcasting Authority of Zimbabwe -BAZ, lokupha imisakazo emithathu yezabelo ama layisensi okusakaza okusemthethweni.

Abenhlanganiso ekhankasela ukusungulwa kwemisakazo yezabelo eye Zimbabwe Association of Community Radio Stations - ZACRAS bathi balethemba lokuba kuzophiwa eminye eminengi imisakazo esamelele lawo maLicense ezabelweni ezitshiyeneyo zelizwe.

Abe BAZ bethule umbiko wokuthi sebetholise amalayisensi imisakazo emithathu yezabelo. ebalisa owe Mbembesi Development Trust ozosebenza ngegama lokuthi INGQANGA FM, Ntepe-Manama Community Radio Trust kanye le Nyangani Community Radio Trust ozasebenza ngegama lokuthi NYANGANI FM.

Lumbiko abawethule enkundleni yebulenjini yokukhulumisana eyeTwitter, yasayinwa ngumgcinisihlalo weBoard, umnumzana Charles Manzi Sibanda, baveze njalo ukuba kulamakolitshi agoqela i University of Zimbabwe le Midlands State University abatholiswe amalayisensi okusakaza ohlobo lwe Campus Radio Broadcasting Services.

U Sibanda uthi abatholiswe amalayisence laba bekhangelelwe ukuba babe sebeqalile ukusakaza kusiyaphela inyanga ezilitshumi lasitshiyagambili - 18 months ezilandelayo.

Esethula umbiko wakhe emhlanganweni lentathelizindaba owenzelwe e Media Centre lamuhla, umgcinisihlalo wenhlanganiso ye ZACRAS Unkosazana Pearlagia Kapuya uthe liyabajabulisa inyathelo elithethwe nguhulumende.

“Uzulu ubengaqakathekiswa sonke lesi isikhathi, okweminyaka elitshumi lasitshiyagalo lunye. Kuyinto emqoka kithi njengabe ZACRAS lokho okwenziwe nguhulumende. Siyathaba kakhulu ngoba siyazitshela ukuba umsebenzi wethu ekade siwenza sonke lesi isikhathi usufezeka.”

Umqondisi womsakazo weCommunity Radio Harare umnumzana Givemore Chipere uthi lanxa kuthethe iminyaka eminengi ukuthi uhulumende afike kulesi sibanga kuyamjabulisa lokhu.

“Ebe South Africa bona abathola uzibuse ngomnyaka ka 1994, sebelemisakazo yezabelo eyedlula amatshumi amane nxa singaqathanisa eleZimbabwe labakwamanye amazwe esigabeni. Kodwa thina sathola uzibuse wethu ngomnyaka ka 1980, kodwa sithole imisakazo yethu yezabelo izolo kusihlwa. Ungakhangela eleZambia lalo lilemisakazo embalwa yezabelo, eMalawi lakho kungesifanayo.”

Isiphathamandla seZACRAS umnumzana Jerry Zingwevu uchasisa ukuqakatheka kwemisakazo yezabelo elizweni lemhlabeni jikelele.

“Kuyabe kungaseyi Community Radio nxa ama licence engaphiwa ngobungane, kwezombangazwe kumbe kwezamabandla kodwa kayibe igxile emphakathini njengeleyi iNtepe-Manama lalezi eziphiweyo. So siyathemba ukuthi akusinto esiphelela khathesi, njengoba lezo ziphiwe ngoba akula mncintiswano. Lezi eziseleyo nje eziyisikhombisa, kube ngama Community Radios aqotho sibili angela budlwangudlwangu, angalekelelanga kwezombangazwe kumbe kwezamabandla ezombangazwe kodwa aqonde ukuthuthukisa izigaba.”

Intathelizindaba yaseHarare, uTafadza Chigandiwa upha umbono wakhe ngokwenziwe ngabeBAZ.

“Lokhu kutsho ukuthi ngezinye indlela abantu sebengakwanisa ukuthi bezitshengisele njalo sebengakwanisa ukuthi bekhulume ngolimi lwabo abakwanisa ukuthi belusebenzise. Okutshengisela ukuthi sokungakwanisa ukuthi lakho kube angani kule democracy. Unlike ukuthi kade singakwanisi ukubona kulama Community Radio stations iminyaka le edlulileyo. Njalo kuyakwanisa ukusinika imisebenzi.”

Unobhala jikelele wenhlanganiso emela intathelizindaba eye Zimbabawe Union of Journalists - ZUJ uFoster Dongosi uthi bayalamukela leli nyathelo.

“Sibona sekulemithetho emitsha, eye Zimbabwe Media Commission leye Freedom of Information Bill njalo uhulumende ubeke wathembisa ngaphambilini ukuthi uzanikeza ama licence amaTelevision, siyakubona sokwenzakala lokho, lamaCommunity Radio Stations. Osekusele khathesi yikuthi sibone ukuthi imisebenzi le izaqhutshwa kanjani, azaphumelela na ama Community Radio Station lawa, sifuna ukuwafisela inhlanhla ekuqhubeni kwawo umsebenzi. ”

Umphathintambo wogatsha lwezokukhitshwa kwemibiko uNkosikazi Monica Mutsvangwa uhlezi usithi iqakathekile kakhulu imisakazo yezabelo ngoba isiza emisebenzini langenhlelo zentuthuko lokulondolozwa kwamasiko lendimi yazo yikho uhulumende wakhe eqakathekisa ukuba khona kwayo.

Ingcwethi zokwethulwa kwemibiko zikhuthaza uhulumende ukuba makangayibheki ngelihlo elibi limisakazo ethi isetshenziswa ngabezombusazwe loba abalemibono ehlukile kuleyakhe, ngoba ikhona ukusebenzisana laye ukuthuthukisa lezo zabelo lapho esakaza ikiyo.

XS
SM
MD
LG