Ugatsha lwezempilakahle, lumanyene lenhlanganiso elungisa umuthi wokubulala imiyane, solwethule umkhankaso wokuqeda umkhuhlane woqhuqho kwabesifazana abazithweleyo olubizwa ngokuthi yi Moms Against Malaria.
Umkhuhlane woqhuqho ubikwa uyimbangela yesihlanu ekubulaleni abesifazana abazithweleyo eZimbabwe.
Lokhu umnyaka waqalayo, ugatsha lolu lubika ukuba abantu abangamatshumi ayisitshiyagalombili lanhlanu – 85 sebelahlkelwe ngumpefumulo ngalumkhuhlane, phezu kwenkulungwane ezingamatshumi ayisithupha– 66 672 abahlaselwa ngumkhuhlane lo.
Umpathintambo wezempilakahle, uDokotela David Parirenyatwa uthi lanxa ilizwe lizama ukuqeda
lumkhuhlane, kuyadingeka ukuthi uhulumende asebenzelane lenhlanganiso ezizimele zodwa, ukuchela indawo ezilemiyane kanye lokupha uzulu amambule wokuvalela imiyane – ama mosquito nets.
UNkosazana Anita Moyo, ongomunye wabasebenza kuhlelo lokuchela imiyane phansi kogatsha lwezempilakahle, uthi kulendawo ezazingavamanga ukuba lomkhuhlane woqhuqho ezinjengeGwanda, lazo eseziqalile.
Umongikazi, uNkosikazi Tatenda Maphosa, uthi lanxa umkhuhlane lo udinga ukuthi uhulumende aphathise ekucheleni imiyane kukhona izakhamizi ezingakwenza ukuze imiyane ingagcwali indawo yonke.
Isakhamuzi sakoBulawayo, uMnumzana Eric Damasane, uthi lanxa uhulumende ekhangelele ukuphathisana lenhlanganiso ezizimele zodwa kuqakathekile ukuthi laye abe lemali yokuphathisa izizalwane zeZimbabwe ezisendaweni ezivame ukuhlaselwa ngumkhuhlane woqhuqho hatshi ukutshona ecela.
Lanxa ugatsha lolu lusebenza gadalala ukwehlisa inani labesifazana elibhubha ekubeletheni, lonyaka usubulele omama abangamatshumi ayisikhombisa.
Umongikazi kwesinye sezibhedlela zemangweni we Matabeleland South, uNkosikazi Sefelepelo Masange, uthi esigabeni sakhe sebehlisile inani labesifazana elibelethela emakhaya livela kuphose itshumi lane ekhulwini - 13.9% ngo 2012, kusiya ngaphansi kwesikhombisa ekhulwini – 6.7% nyakenye.
Udubo oluseleyo, uthi ngolwamantombazana azithwala esesemancane ayiwo abasengozini yomkhuhlane woqhuqho kanye lezinye ingozi ekubeletheni njalo afelwe zinsane ngoba engazi ukuthi aziphathe njani.
Abezempilakahle bathi umkhuhlane woqhuqho uyingozi kakhulu kwabesifazana abazithweleyo ngoba ngesikhathi lesi, amasotsha omzimba abamalutshwane njalo kunzima ukuwubamba lumkhuhlane ngesikhathi.
UMnumzana Thabani Zikhali, umongi ofundisa labo abafundela ukubelethisa, uthi okumqoka yikuthi omama bakhuthazwe ukuyahlolwa njalonje lapho bezithwele ukuze lapho bethe bahlaselwa ngumkhuhlane woqhuqho kumbe baba lolunye uhlupho, luphange lubonakale.
Umkhuhlane woqhuqho, ulakho njalo ukubangela ukuthi ozithweleyo aswele, abelethe isikhathi singakafiki, afelwe lusane ekubeletheni, usane lungakhuli ngendlela esiswini kumbe yena abe lokusilela kwegazi emzimbeni.
Lumkhankaso we Moms Against Malaria, uza lapho ilizwe linanza iWorld Malaria Day ngoMvulo, okukhangelelwe ukuthi inhlanganiso le elungisa umuthi wemiyane iMortein, inikeze abesifazana abazithweleyo imithi le, ama mosquito nets alemithi kanye lemfundiso ngengozi yomkhuhlane woqhuqho emakiliniki atshiyeneyo elizweni lonke jikelele.
Indikimba yenhlanganiso ekhangela ezempilakahle emhlabeni wonke jikelele, iWorld Health Organisation, yokunanza ilanga loqhuqho lamhla, ithi “End Malaria For Good”.